Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kärstna mõisa park, 18.-19.saj.
Mälestise registri number 14676
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
Mälestise vana number 572
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.02.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna hästisäilinud liigirikka vabakujundusliku pargi näide mõisaansamblis.

Sisestatud: 28.04.2005.

Mälestise kirjeldus


Suur 11,2 ha park on vabakujuline mõnede regulaarsete elementidega.
Esiväljak on väike ovaalne muruplats, mille keskel on üksik põlistamm. Esiväljakut piirab kaarjas sissesõidutee.
Tagaväljak puudub. Peahoonest idas ja kagus on praegu kooliaed. Pargi lääneosas asuv peaväljak on avar, sügav. Aeda ilmestavad nulu ning ebatsuuga grupid ja üksikud suured hallid pähklipuud.
Pargi põhiosa on vabakujuline küllaltki suletud puistu, kus on veel säilinud algsest regulaarsest pargist painutatud pärna ja vahtra alleede osi.
Pargi kirdeosas on kolm allikaveetoitelist tiiki, mis on omavahel ühenduses truupide kaudu.
Park on küllaltki liigirikas, ilmestatud mitmete introdutsentidega.
Pargi juurde kuulub Kabelimägi, kus asub Anrepite matusepaik, mida hakati rajama juba 19. sajandi II veerandil: istutati mõisast siiani puistee, kujundati puistu pargiilmeliseks. Tänaseni on säilinud väikese dekoratiivse kabeli vare ja suur rändrahn magava pronksist lõviga, mis on siia paigutatud 1844. aastal J. C. Anrepi poolt oma isa, vene kindralleitnant Reinhold von Anrepi mälestuseks. Kabelini viis maanteelt lehise ja nulu allee.
(pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 28.04.2005.

Mälestise ajalugu


Pargi põhiosa on rajatud 19. saj. II poolel vabakujulisena, seal varem olnud regulaarse pargi kohale. Suuri ümberkorraldusi võeti pargis ette 20. sajandi alguses kui 1904. aastal telliti projekt Walter von Engelhardtilt. Mõisa parkide kogenud kujundajana oskas too Kärstnaski esile tõsta ühtaegu nii paiga looduslikke eeldusi kui ka hoonete arhitektuurilist omapära: kui härrastemajast lääne ja põhja poole jääv park kujundati vabalt rühmituvate puugruppide ning avarate aasadega, siis maja lõunaküljele jääv iluaed aga neobarokselt mõjuvate mustriliste lillevaipade, pügatud hekkide ning ilupuudega.

Sisestatud: 28.04.2005.