Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kantsel, J.V.Rabe, 1730 (polükroomia, puit)
Mälestise registri number 16932
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 17.08.1998
Registreeritud 17.08.1998
Mälestise vana number 1075
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 31.10.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti vallasmälestiste nõunik, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Kantslil on kõrge kunstiajalooline väärtus seoses selle kunstilise lahendusega ning asjaoluga, et teose autoriks on nimeliselt teadaolev 18. sajandi algupoolel tegutsenud barokknikerdaja.

Sisestatud: 06.08.2007.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse alla võetud ENSV Min. Nõuk. Määrusega nr. 346, 01. 08. 1973.

Sisestatud: 06.08.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: polükroomia.
Autor, valmistamise koht: Johann Valentin Rabe
Dateering: 1730
Mõõtmed: korpuse h 120 cm, jala h 140 cm, tahu laius 50 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Johann Valentin Rabe oli barokiajastu puunikerdaja, kes saabus Tallinna Lübeckist aastal 1718. Kantsli korpuse tahkudele on paigutatud Kristuse ning nelja evangelisti poolplastilised figuurid koos atribuutidega. Nende all on tahvlid nimesiltidega "S. MATTHEUS", "S. LUCAS", "SALVATOR" (Lunastaja), "S. IOHANNES", "S. MARCUS". Kantslitahud on üksteisest eraldatud nikerdatud keerdsambakestega. Korpus toetub esiisa Moosese figuurile (äratuntav sarvede järgi), mis toimib kantslijalana. Kantsli rääst on ehitud barokselt lopsaka akantusornamentikaga ning putodega. Esiküljel paiknevad annetajate vapid. Kõigu kohal kõrgub viimsepäevapasunat puhuva ingli figuur. Räästa küljel on tekstirida: "Gott vermahnet durch uns, so bitten wir nun an Christus".
Koostas Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 30.05.2008.