Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Muistsed põllud
Mälestise registri number 17625
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
X-koordinaat 554888.60
Y-koordinaat 6589769.96
Mälestise vana number -
Ava kaardil
Mälestise väliskontuur.
Mälestise väliskontuur. Vaade itta. Foto: Ulla Kadakas, 13.09.2008. Vaade kagusse. Foto: Ulla Kadakas, 13.09.2008. Vaade lõunasse. Foto: Ulla Kadakas, 13.09.2008. Foto: Ulla Kadakas, 13.09.2008. Foto: Valter Lang. Arheoloogilise uurimise käigus on välja puhastatud põllulappi ümbritsev 3-5 m laiune kividest ja mullast peenar. Põllulapi suurus on 15-16 x 13-19 m ehk umbes 275 m2. Joonis raamatust: Lang, Valter. Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas. Summary: Prehistoric Rävala. Antiquities, Chronology and the Establishment of Farming Settlement in North-West Estonia, with Special Reference to the Area on the Lower Reaches of the Pirita River. I–II. Muinasaja teadus, 4. Tallinn 1996. Lk 250. Foto: Helena Kaldre 16.08.2018 Vaade põldude edelapoolsest osast kirde suunas
Galerii(8)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059) Kuupäev: 27.07.1998

Paikvaatlused(6)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 23.08.23

Menetleja: Põhja-Eesti arheoloogianõunik, Silja Möllits

Märksõna(1)

Arheoloogia, Tööpaigad, Muistsed põllud.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Põlluharimisega seonduvad kivikonstruktsioonid (põllupeenarde ja põllukivihunnikute süsteemid) ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.

Sisestatud: 02.02.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti värvilisel põhikaardil kultuurimälestiste kihil.

Sisestatud: 02.02.2009.

Üldinfo


Viljelusmajandus sai Eestis alguse umbes 4000 aastat eKr. Esialgu tehti põldu aletades. Erinevalt pronksiaegsetest ja hilisematest põllusüsteemidest ei ole meie kõige varasematest põldudest maapinnal nähtavaid jälgi säilinud. Vanimad säilinud nn balti põllud pärinevad ajast u 1000 eKr. Tänapäeval on neist näha paarikümne sentimeetri kõrgused ja 3–4 m laiused kividest ja mullast kuhjatud põllupeenrad ja/või põllukivihunnikud. Nendel põldudel tehti ristikündi. Mõnevõrra hilisemad nn kelti põllud erinevad esimestest oma korrapära poolest: nende suurus määrati kindlaks juba enne esimest kündi. Ajaarvamise vahetuse paiku hakati põldude ümber rajama karjateid, kujunema hakkasid põlispõllud. Kui varasem põllundus põhines ühe- ja kaheväljasüsteemil, siis talirukki levimine tähendas põhimõttelist muutust: kujunesid eeldused kolmeväljasüsteemi arenemiseks. Lõuna-Eestis võis hilisrauaajal olla levinud aletegu, Põhja- ja Kesk-Eestis oli põllupidamine märksa intensiivsem ning võimalik, et nii mõnelgi pool rakendati ka kolmeväljasüsteemi.

Sisestatud: 02.02.2009.