Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvriallikas Ohuallikas
Mälestise registri number 18616
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
X-koordinaat 504395.64
Y-koordinaat 6561237.24
Mälestise vana number 686-k
Ava kaardil
Ohvriallikas - kagust. Foto: E. Väljal, 24.04.1985.
Ohvriallikas - edelast. Foto: E. Väljal, 24.04.1985. Ohvriallikas - kagust. Foto: E. Väljal, 24.04.1985. Vaade tähisele ja allikale lõunast. Foto: Silja Konsa, 12.04.2012. Vaade allikale lõunakaldalt. Foto: Silja Konsa, 12.04.2012. Vaade Ohuallika allikaojale. Foto: Pikne Kama, 31.05.2023. Vaade Ohuallika mälestise tähisele. Foto: Pikne Kama, 31.05.2023. Vaade Ohuallika allikaojale. Foto: Pikne Kama, 31.05.2023. Vaade Ohuallika kaldal kasvavale kuusele, kuhu on seotud paelu. Foto: Pikne Kama, 31.05.2023. Üks Ohuallika maapinnale tulemise koht. Foto: Pikne Kama, 31.05.2023.
Galerii(9)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059) Kuupäev: 27.07.1998
Kultuurimälestiste nimetuste muutmine ja mälestise liigi lisamine, kultuuriministri 21.02.2022 käskkiri nr 36 (RT III, 23.02.2022, 3) Kuupäev: 21.02.2022

Paikvaatlused(5)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 31.05.23

Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Ajaloolisele looduslikule pühapaigale viitava kirjalikult fikseeritud rahvapärimusega seotud allikas, selle asukoht maastikul. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht allikas ja selle ümbruses.

Sisestatud: 23.02.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 23.02.2014.

Üldinfo


Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

Sisestatud: 05.10.2014.