30.10.2014 toimus registri suuremahulisem uuendamine. Seoses sellega võib esineda registri töös hälbeid ja/või tõrkeid.

Probleemide jätkumisel kasutada puhverdatud failide uuendamiseks brauseri info värskendamist (F5 e. Refresh kasutamine) või tühjendada brauseri vahemälu (põhjalik õpetus Google abikeskuses). Peida teade.

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kuressaare linnus
Mälestise registri number 20868
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.02.1999
Registreeritud 23.02.1999
Mälestise vana number 324
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis linnus (106004868)

Inspekteerimised(6)

Seisund: hea
Tähis: Jah
Kasutuses: Jah

Inspekteerimise kuupäev: 04.02.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Militaarkompleks, Linnus, Piiskopilinnus, Ehitiste liigid, Militaarehitis, Linnus, Piiskopilinnus, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Mälestise tunnus


Kuressaare linnus on üks Eesti haruldasemaid keskaegseid arhitektuurimälestisi, olles ainus Balti riikide terviklikult säilinud kindlusehitis.

Sisestatud: 02.12.2004.

Mälestise kirjeldus


Kuressaare linnus on Euroopa orduarhitektuurist lähtuv rangelt nelinurkse põhiplaaniga kolmekorruseline konvendihoone tüüpi ehitis, mille põhjanurgal asub võimas 7-korruseline Kaitsetorn (Sturvolt) ning idanurgal saledam ja kõrgem Vahitorn (Pikk Hermann). Hoone koosneb neljast tiivast, mille keskel asub ruudukujuline siseõu. Ehitist iseloomustab põhjamaine raskepärasus, arhitektuurivormide range geomeetriline ilu, range suletus ja dekoratiivsete elementide puudumine välisfassaadil. Hoone on ehitatud kohalikust lubjakivist ─ Saaremaa dolomiidist, mille heast töödeldavusest johtub siinse raiddekoori omapära. Linnuse keldrikorrus, kus keskajal paiknesid lao-ja abiruumid, ning teenijate ja sõdurite käsutuses olnud ülakorrus on suhteliselt lihtsa arhitektuuriga. Sisehoovi ümbritseb kolmest küljest kõiki peakorruse ruume ühendav gootilike ristvõlvidega ja teravkaarsete akendega ristikäik. Suurejooneliselt välja ehitatud peakorrus on oma range, geomeetrilise lahendusega arhitektuuri meistriteos. Lõunatiivas paiknevad esinduslik kapiitlisaal ehk pidurefektoorium ja kõrge võlvitud laega kabel. Kabelis on säilinud kaks 14. sajandist pärinevat sakramendiorva ja seintesse müüritud keskaegsed vapitahvlid. Peakorrusel paiknevad veel dormitooriumid (magamissaalid) ja kunagised piiskopi eluruumid, mille seintel on eksponeeritud 17. sajandi II poolest pärinevad baroksed vappepitaafid. Kõiki neid ruume ühendab kaunilt võlvitud galerii - nn. ristikäik. Linnuses on säilinud rohkesti keskaega iseloomustavaid arhitektuurielemente. Erilist huvi pakuvad Vahitorni vanglana kasutatud kelder ja torni eraldav isolatsioonišaht ning müüridest eenduvad danskerid (tualetid). Keldrikorrusel on eksponeeritud hüpokaust (sooja õhu kütteseadeldis).
Kuressaare linnuses paikneb Saaremaa Muuseumi põhiekspositsioon. Ülakorruse kolmes suures ruumis antakse põhjalik ülevaade Saaremaa ajaloost, keldrikorruse kolmes saalis maakonna loodusest. Linnuses korraldatakse ka arvukalt ajutisi näitusi ja mitmesuguseid kultuuriüritusi, kaitsetorni VII korrusel töötab suvel Tornikohvik.
Linnus moodustab orgaanilise terviku 15.–18. sajandil selle ümber kujunenud bastionidest, vallidest, raveliinidest ja vallikraavidest koosneva kindlusega.
Linnuse ehitis paikneb kindluse siseõues, mis asub Kuressaare linna põhjapooses osas, Kuressaare lahe Suure Katla abajate kaldal.

Sisestatud: 02.12.2004.

Mälestise ajalugu


Konvendihoone ehitati 14. sajandi II poolel ja 15. sajandi alguses hilisgooti stiilis. Kuni Liivi sõja alguseni oli see Saare-Lääne piiskoppide residents. 1381. a. esmamainitud hoone kaitsepühaku evangelist Johannese embleemist tulenes selle saksakeelne nimetus Arensburg – kotka linnus. 16. sajandi II poolel ja 17. sajandil paiknesid siin Taani ja Rootsi asehaldurid ning garnison, pärast Põhjasõda Vene väed. Linnust restaureeriti ja rekonstrueeriti 1903.─1912. a. arhitekt H. Seuberlichi juhtimisel, mil see kohandati Saaremaa Rüütelkonna ning muuseumi tarbeks. Viimane ulatuslik konserveerimine ja restaureerimine toimus 1970.─1985. a. (arh. K. Aluve, sisekujundaja arh. A. Buldas).

Sisestatud: 02.12.2004.

Meedia


Saarte Hääl 16.05.2014, Tõnu Veldre artikkel "Kuressaare piiskopilinnuse noolekoda sai valmis"
http://www.saartehaal.ee/2014/05/16/kuressaare-piiskopilinnuse-noolekoda-sai-valmis/

- Kuressaare linnuse restaureerimise rahastamisest
http://www.meiemaa.ee/uudised.php
-Kuressaare lossihoovi on maetud 13 sõjameest
http://www.epl.ee/artikkel_325679.html

- Muuseum hindab Kuressaare linnuse väärtuseks 300 miljonit krooni
http://www.postimees.ee/260707/esileht/siseuudised/274094.php

- Kuressaare linnus saab renoveeritud aastaks 2015
http://www.epl.ee/artikkel/392804

- Lossi juures tehakse miljoni eest ehitustöid
http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=3356

-Tulekustutussüsteemita Kuressaare linnus loodab rahaabi riigilt
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=19936&term=muinsuskaitse

- Kuressaare kindlust hakatakse konserveerima
http://www.parnupostimees.ee/070108/eesti/10081414.php

- Kuressaare linnus võib sel aastal saada 50 miljonit krooni eurotoetust
http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=5593&term=kultuuriv%C3%A4%C3%A4

- Taastati linnuse kabeli vitraažaknad
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=26980
-Saaremaa muuseum peab lõhutud akende eest 163 000 välja käima
http://www.postimees.ee/?id=48644
-Kuressaare linnuse puruks pekstud vitraažaknad said suure raha eest taastatud
http://www.epl.ee/artikkel/448576

- Linnuse ringmüürist leiti kamin ja puulabidad
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=39325
- Kuressaare lossi hoovis kaevati välja 14. sajandist pärinev kaitsemüüritis
http://www.postimees.ee/?id=447066
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=42616

Sisestatud: 26.11.2008.