Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Muhu pastoraadi park
Mälestise registri number 21010
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.02.1999
Registreeritud 23.02.1999
Mälestise vana number 348
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 23.12.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Pastoraadikompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Tüüpiline kirikumõisa juurde kuuluva pargi näide, mis koos ala piirava piirdemüüri ja hoonetega moodustab ühtse kompleksi.

Sisestatud: 11.09.2008.

Mälestise kirjeldus


19.s. pärinev pargistruktuur on paeguseks aimatavalt säilinud. Jalgteid ääristavad vanad põlispuud ja kännuvõsudest kasvanud uued puud. Parki ümbritseb kiviaed. Lichingeri kaardil kujutatud pargi põhjapoolne osa ei ole säilinud. Kooli jaoks on parki rajatud palliplats ja laste mänguväljak. Park on suhteliselt hõre.
Pastoraadi kõrvale on mõne aasta eest paigutatud mälestuskivi dr. Dmitri Golubjatnikovile.
Liigiliselt domineerivad pargis kodumaine saar ja vaher. Pargi koosseisu valem: 5Va4Sa1Pp+Ho+Ja

Sisestatud: 11.09.2008.

Mälestise ajalugu


Muhu pastoraadi ümbrust kujutaval kaardil aastast 1799 on pastoraadihoone ümber näha ümbritsevast teist värvi ala, arvatavalt on tegu tarbeaiaga. W. Lichingeri kaardil aastast 1907 a on näha pastoraadi W-küljel lage plats ning majast N ja W pool ümbritseb seda kaarjate jalgteedega liigendatud park.

Sisestatud: 11.09.2008.

Mälestise ajalugu


Muhu pastoraat paikneb Muhu saare südames ajaloolise mandrit ja Saaremaad ühendava maantee ääres Liiva
külas, maanteest vahetult lõunas. Pastoraadikompleks, kuhu park kuulub, on osaliselt, kuid siiski suhteliselt hästi
säilinud ja maastikus ning külastruktuuris säilitanud kõrgendikul paiknedes suurejoonelisust ja arhailisust tähistava
positsiooni. Kuigi suur maantee on viidud mõnevõrra põhjapoole kirikust eemale, on nii Muhu Katariina kirik kui ka
pastoraadi ümber paiknev kõrghaljastus säilitanud selgelt maamärgilise iseloomu.Maastikuliselt paiknevad nii kirik kui pastoraat loode-kagu suunalisel kõrgemal tasandikul, mis paikneb tervikuna ümbritsevatest põldudest 1,5-2,0m kõrgemal. Selle platoo loodetippu on ehitatud kirik ja piiratud see nõlva alt
kiviaedadega selliselt, et kirik tervikuna mehekõrgustest kiviaedadest visuaalselt üle küündib. Platoo keskel laiub
pastoraat koos pargiga, tasandiku kaguosa koondub pikaks moreenseljandikuks, mis jätkub kagu suunas. Selle
seljandiku peale olid ehitatud varasemalt pastoraadi abihooned – pastoraadi pargi lõpus kagunurgas suurem
kompleks majandus- ja abihooneid, ilmselt tallid ja laudad (kus nüüd katlamaja), edasi kagusse jätkuva seljandiku
peal olid kirikumõisa rehi ja pukktuulik (kus nüüd vallamaja ja kortermajad). Muhu pastoraat on abihoonete arvu
poolest märkimisväärselt võimas, võrdluseks olgu toodud kasvõi fakt, et Saaremaa kirikumõisatest (kokku 13 tk)
omasid näiteks pukktuulikut peale Muhu veel vaid Karja ja Jaani kirikumõisad. Muhu pastoraadi pargi territoorium
haarab endasse kõik platoopealsed alad – kirikuliste parkla kiriku ja pastoraadi vahel ja pargi kõrgema osa parklast
idas ning pargi nõlvaaluse osa, mille lõpetab ida-läänesuunaline kiviaed pargi lõunaosas.
Kirikumõisa rajamise aeg ei ole täpselt ürikuliselt fikseeritud. Muhu asustuspilt jäi muinasajast kuni Taani ajani
suhteliselt samaks, rahvas ei koloniseerinud uusi alasid ning elasid kogu orduaja 300 aastat vanades väikestes
põliskülades.5 Esimesed teated Muhu mõisatest pärinevad aastast 1436, kus ühe dokumendi koostamise kohaks on
märgitud Hof Kyrkys auf Mohn. Kas tegemist oli Muhu ordumõisaga või Muhu kirikumõisaga, ei ole üheselt selge.6
Muhu kirikumõis kujunes keskaegse Muhu Katariina kiriku juurde hiljemalt Rootsi ajal.1 Pastoraadihooneid on
aegade jooksul olnud vähemalt neli. Esimene pastoraadi hoone, mis tähistatud 17. sajandi kaartidel, purustati 1703.
aastal; pärast põhjasõda rajatud uus pastoraadihoone hävis tulekahjus 1762. aasta kevadel. 1800. aasta kaardilt
võib samas asukohas välja lugeda arvukate kõrvalhoonetega kompleksi juba kolmanda peahoonega, mis 1832.
aastal ehitati neljandat korda üles uude asukohta, eelnevast erineva orientatsiooniga põhja-lõunasuunaliselt ja
tunduvalt lõuna poole. Säilinud pastoraadihoone ehitusdaatum 1832 on raiutud pastoraadihoone loodenurga
soklisse. Pastoraat toimis algses funktsioonis kuni 2. maailmasõjani 2.
Taani aja esimesed paarkümmend aastat tabasid rängalt Muhu saart – 1576 rüüstasid saart venelased, 1612
rüüstasid rootslased. Taani aja alguses oli Muhus vaid 90 kasutatavat adramaad 117 taluga ja 141,5 tühja
adramaad, mis täitusid elanikega taas alles Põhjasõja eel.5 Rootsi aja lõpul koosnes Muhu kirikumõis Viira küla
taludest (7 adramaad) ja veel 8 perest, mis asusid praeguse Levalõpme küla ning Lepiku ja Männiku perede
maadel.6 Rootsi aegsel mõisamaade kaardil aastast 1698 on näidatud pastoraadi hoone tingmärk Muhu kiriku
juures mõnevõrra suuremana, kui tavapärased talud näiteks Viira külas või mujal (vt. Kaart 1). Sama kaardi peal on
suuremana näidatud ka pastoraati ümbritsev roheline laik, mis tähistab ilmselt majandusüksuse suurust. Kaardil on
valge alaga eraldatud veel mõisahoovi territoorium koos kirikuaiaga, mida ümbritsevad põllumaad, valge ala kontuur
tähistab kaardil hilisematel sajanditel kasutusel olnud pastoraadi majandushoovi koos pargiga, ehk rootsiaegse
kaardimaterjali põhjal võib tingimisi väita, et Muhu pastoraadi territoorium oli umbes samas mahus kasutusel juba
enne 1700. aastat kuni 1960. aastateni välja.
Põhjasõja dessandi kartuses pandi muhulastele peale rängad rannavalve koormised, mis tingisid näljahäda ning
1710. aastal tabaski Muhu saart venelaste esimene rüüsteretk ja sellel järgnenud teine vallutusretk koos
katkuepideemiaga. Kõikjal ringi uitavad ja laastavad vene väesalgad põletasid enamiku talu- ja mõisahooneid,
rüüstasid, tapsid ja röövisid kogu toidumoona. 1731. aastal loeti Muhus 236 täiesti tühja söötis seisvat talu ja vaid
154 asustatud talu. Pärast sõda oli rahvaarvu juurdekasv igal paarikümne aasta kohta kahekordistuv (1713a. -497in,
1731a. -985in, 1756a. - 1643in.).5 Selliseid olusid arvestades on alust arvata, et ka kirikumõis ei olnud põhjasõja eel
ja sõja järel kuigi suur majandusüksus, rääkimata sellest, et oleks suutnud pastoraadi parki rajada ja seda ülal
pidada. Hiljemalt 1800. aastal on pastoraadi tänaseni säilinud kiviaedade struktuur täielikult välja kujunenud (välja arvatud
ümar kiviaed ümber vana pastoraadihoone, mis hiljem muudab konfiguratsiooni).
1848. aastal enne usuvahetusliikumist oli Muhu rahvaarv kasvanud 3959 inimeseni5, kes kõik maksid kirikumaksu ja
käisid koos Muhu katariina kirikus jumalateenistustel, parkides vankreid kirikumõisa parklas ja tarbides igakülgselt
pastoraadi pakutavaid teenuseid (ristimised, leerid, pulmad, köstrikool, matused jm). Alles sellise rahvahulga
valguses on alust arvata, et kirikumõis suutis ülal pidada majanduslikult hästi toimivat pastoraadikompleksi koos
hulga kirikuteenrite ja abitööjõuga, kes muuseas aitasid rajada uue pastoraadihoone ja hooldasid pastoraadi parki.
19. sajandi keskel tabas muhulasi usuvahetusliikumine, kus valdav osa saare rahvastikust läks üle vene usku. 1848.
aastal palusid õigeusklikud isegi Balti kindralkuberneri, et see võtaks ära luteriusulistelt kui vähemuselt Muhu luteri
kiriku ja annaks selle neile kasutada. Kindralkuberner keeldus.5 Usuvahetusliikumisega oli kirikumõisas ülejäänud
Muhu mõisate 60-80% kõrval kaasaminejaid vaid 16%, seega vähemalt kirikumõisa talupojad jäid edasi luteri kirikut
ja pastoraati teenima, kuigi kirikuliste ja maksumaksjate osakaal tunduvalt vähenes.
1858. aastal oli kirikumõisa maadel 11 talu, kus elas 161 inimest.6 19. sajandi teise pooleni kiriku läheduses elanud
inimesed olid otseselt seotud teenistusega kirikumõisas või käsitöölised. Nii pidasid 1782. aastal kirikumõisa juures
oma ametit saksa soost rätsep, kangur ja lukksepp.6 Mitmed pastorid ei elanud aga harjumuspärase kombe kohaselt
pastoraadis vaid mujal – näiteks 17. sajandi keskel oli Kantsi mõisa omanik Muhu selleaegne pastor Lazarus
Otteker, kellelt mõis läks järgmisele pastorile Johann Stemannile; pastor August Heinrich Vick on olnud näiteks
Hellamaa mõisa rentnik 1730.- 1750. aastatel; köster-koolmeister kirjamees Carl Willelm Freundlich ei elanud
samuti pastoraadis vaid kirikumõisa maadel Kaigu talus.6
Järgnevalt on säilinud mõisakaardid aastatest 1907 ja 1909, kus on näidatud tänaseni säilinud põhja-lõunasuunaline
pastoraadihoone ja sellest idas ja lõunas paiknev pargiala, mis on oma võimsuse tipul ja läbi ajaloo suurima
pargialaga. Kaardilt on nähtav esmalt pastoraadi peaväravasse - kirikuaia vastu kolmnurkse kiviaia sisse tekkinud
poeke (magazin). Väravaesine moodustab maantee pool postimaanteelt kirikumäkke tõustes traditsioonilise
külatanuma kolmnurga. See külatanum on eriti hästi nähtav Paul Raua 1898. aasta maalil (vt. Foto.1). Tänapäeval
on poe krundile ehitatud uus eluhoone postimaantee äärde ja külatanuma kolmnurk kaotatud hoovi ala laiendamise
teel, kuid pastoraadi peavärava asukoht on siiski osaliselt säilinud. Edasi 1907. aasta kirikuliste parkimistplatsi
servas on näidatud väike ring, mis võib tähistada lilleklumpi või ka teadetetulpa, vähemtõenäolisemalt kaevu (kuna
kaev asub pastoraadi edelanurga juures). 1909. aasta kaardil seda ringi näidatud ei ole ja tänapäevaks asfalteeritud
platsi all ei ole ammugi enam nähtav, millega oli tegemist. Pargiala vanem osa, kus asus vana 1832. aasta paiku lammutatud pastoraadihoone, on näidatud tihedalt
kõrghaljastatud nelinurkse platsina, mille välisservas jookseb veel teine ümar vana pastoraati ümbritsenud kiviaed
(vt. Kaart 4). See ümar välimine kiviaed on lääneosas millalgi 20. sajandil kaotatud ja selle võrra on parklaala
laiendatud. Kaardil on näidatud pastoraadi parklast peahoone juurest sirgjooneline tee läbi pargi kagus olevasse majandushoovi, mis oli kiviaedade järgi aimatav ka juba 1800. aasta plaanil kuid siis välja joonistamata. Peamine
pargi esiväljak on näidatud pisut nurgelisena vahetult pastoraadihoonest idas. Esiväljaku keskel on ringikesega
tähistatud mingi väikevorm – ilmselt Saaremaa parkidele omane dolomiidist vaas (vt kaart 3). Pargi lõunapoolsesse
osasse viivad esiväljakult lähtuvad jalgteed, mis tulevad platoo laugematest nõlvadest alla pargi nõlvaalusesse
osasse. 1907 ja 1909 kaartidel on selgelt näha, et nüüd on erinevalt 1800. aasta planeeringust eraldatud karjakastell
nõlvaalusest pargiosast. Nõlvaalusesse pargiossa on rajatud jalgteed ja nõlvaalune osa on eraldatud lõunas asuvast
põllust, kirdes asuvast teisest majandushoovist ja läänes asuvast majandushoovist kiviaedadega. Pastoraat tegutses algses funktsioonis II maailmasõjani. 1930. aastatel elasid pastoraadis lisaks kirikupappidele
kohalikud arstid. Pärast sõda tegutses majas vallavalitsus (külanõukogu), postkontor, telefonikeskjaam jm. Kui 1948.
aastal hävis tules Liiva algkool, anti pastoraat kooli käsutusse. 1968. aastal valmis peahoonele kooli tarbeks
juurdeehitus, vanasse pastoraadimajja jäid ainult söökla ja käsitööklassid.2 1976. aastal koolide ühendamise
tulemusel alustas pastoraadis tööd J.Smuuli nimeline Muhu 8-klassiline kool, mil rajati ka pargi kagutipus olev katlamaja. 2001. aastal valmis Muhu põhikooli laiendus. Kui 1968. aastal laiendati koolihoone pargi põhjapoolse
osa peale (vana pastoraadi asukohta), siis kooli hilisem 2001. aasta juurdeehitus jagas täielikult pastoraadi pargi
kahte ossa. Koolihoone rajamisega on täidetud ja tasandatud koolist lõunas kogu nõlvapealne pargiosa, mis on
viidud ühtlase murukatte alla.

Sisestatud: 15.06.2017.

Mälestise ajalugu


Alljärgnev ajalooline ülevaade on väljavõte Muhu pastoraadi pargi eritingimustest.
Muhu pastoraat paikneb Muhu saare südames ajaloolise mandrit ja Saaremaad ühendava maantee ääres Liiva
külas, maanteest vahetult lõunas. Pastoraadikompleks, kuhu park kuulub, on osaliselt, kuid siiski suhteliselt hästi
säilinud ja maastikus ning külastruktuuris säilitanud kõrgendikul paiknedes suurejoonelisust ja arhailisust
tähistava positsiooni. Kuigi suur maantee on viidud mõnevõrra põhjapoole kirikust eemale, on nii Muhu Katariina
kirik kui ka pastoraadi ümber paiknev kõrghaljastus säilitanud selgelt maamärgilise iseloomu.
Maastikuliselt paiknevad nii kirik kui pastoraat loode-kagu suunalisel kõrgemal tasandikul, mis paikneb tervikuna
ümbritsevatest põldudest 1,5-2,0m kõrgemal. Selle platoo loodetippu on ehitatud kirik ja piiratud see nõlva alt
kiviaedadega selliselt, et kirik tervikuna mehekõrgustest kiviaedadest visuaalselt üle küündib. Platoo keskel laiub
pastoraat koos pargiga, tasandiku kaguosa koondub pikaks moreenseljandikuks, mis jätkub kagu suunas. Selle
seljandiku peale olid ehitatud varasemalt pastoraadi abihooned – pastoraadi pargi lõpus kagunurgas suurem
kompleks majandus- ja abihooneid, ilmselt tallid ja laudad (kus nüüd katlamaja), edasi kagusse jätkuva seljandiku
peal olid kirikumõisa rehi ja pukktuulik (kus nüüd vallamaja ja kortermajad). Muhu pastoraat on abihoonete arvu
poolest märkimisväärselt võimas, võrdluseks olgu toodud kasvõi fakt, et Saaremaa kirikumõisatest (kokku 13 tk)
omasid näiteks pukktuulikut peale Muhu veel vaid Karja ja Jaani kirikumõisad. Muhu pastoraadi pargi territoorium
haarab endasse kõik platoopealsed alad – kirikuliste parkla kiriku ja pastoraadi vahel ja pargi kõrgema osa
parklastidas ning pargi nõlvaaluse osa, mille lõpetab ida-läänesuunaline kiviaed pargi lõunaosas.
Kirikumõisa rajamise aeg ei ole täpselt ürikuliselt fikseeritud. Muhu asustuspilt jäi muinasajast kuni Taani ajani
suhteliselt samaks, rahvas ei koloniseerinud uusi alasid ning elasid kogu orduaja 300 aastat vanades väikestes
põliskülades.5 Esimesed teated Muhu mõisatest pärinevad aastast 1436, kus ühe dokumendi koostamise kohaks
on märgitud Hof Kyrkys auf Mohn. Kas tegemist oli Muhu ordumõisaga või Muhu kirikumõisaga, ei ole üheselt
selge. Muhu kirikumõis kujunes keskaegse Muhu Katariina kiriku juurde hiljemalt Rootsi ajal.7 Pastoraadihooneid on
aegade jooksul olnud vähemalt neli. Esimene pastoraadi hoone, mis tähistatud 17. sajandi kaartidel, purustati
1703. aastal; pärast põhjasõda rajatud uus pastoraadihoone hävis tulekahjus 1762. aasta kevadel. 1800. aasta
kaardiltvõib samas asukohas välja lugeda arvukate kõrvalhoonetega kompleksi juba kolmanda peahoonega, mis
1832. aastal ehitati neljandat korda üles uude asukohta, eelnevast erineva orientatsiooniga põhjalõunasuunaliselt
ja tunduvalt lõuna poole. Säilinud pastoraadihoone ehitusdaatum 1832 on raiutud
pastoraadihoone loodenurga soklisse. Pastoraat toimis algses funktsioonis kuni II Maailmasõjani8.
Taani aja esimesed paarkümmend aastat tabasid rängalt Muhu saart – 1576 rüüstasid saart venelased, 1612
rüüstasid rootslased. Taani aja alguses oli Muhus vaid 90 kasutatavat adramaad 117 taluga ja 141,5 tühja
adramaad, mis täitusid elanikega taas alles Põhjasõja eel.9 Rootsi aja lõpul koosnes Muhu kirikumõis Viira küla
taludest (7 adramaad) ja veel 8 perest, mis asusid praeguse Levalõpme küla ning Lepiku ja Männiku perede
maadel.10 Rootsi aegsel mõisamaade kaardil aastast 1698 on näidatud pastoraadi hoone tingmärk Muhu kiriku
juures mõnevõrra suuremana, kui tavapärased talud näiteks Viira külas või mujal (vt. Muhu pastoraadi pargi
eritingimused Kaart 1). Sama kaardi peal on suuremana näidatud ka pastoraati ümbritsev roheline laik, mis
tähistab ilmselt majandusüksuse suurust. Kaardil on valge alaga eraldatud veel mõisahoovi territoorium koos
kirikuaiaga, mida ümbritsevad põllumaad, valge ala kontuur tähistab kaardil hilisematel sajanditel kasutusel olnud
pastoraadi majandushoovi koos pargiga, ehk rootsiaegse kaardimaterjali põhjal võib tingimisi väita, et Muhu
pastoraadi territoorium oli umbes samas mahus kasutusel juba enne 1700. aastat kuni 1960. aastateni välja.
Põhjasõja dessandi kartuses pandi muhulastele peale rängad rannavalve koormised, mis tingisid näljahäda ning
1710. aastal tabaski Muhu saart venelaste esimene rüüsteretk ja sellele järgnenud teine vallutusretk koos
katkuepideemiaga. Kõikjal ringi uitavad ja laastavad vene väesalgad põletasid enamiku talu- ja mõisahooneid,
rüüstasid, tapsid ja röövisid kogu toidumoona. 1731. aastal loeti Muhus 236 täiesti tühja söötis seisvat talu ja vaid
154 asustatud talu. Pärast sõda oli rahvaarvu juurdekasv igal paarikümne aasta kohta kahekordistuv (1713a. -
497in, 1731a. -985in, 1756a. - 1643in.).11 Selliseid olusid arvestades on alust arvata, et ka kirikumõis ei olnud
põhjasõja eel ja sõja järel kuigi suur majandusüksus, rääkimata sellest, et oleks suutnud pastoraadi parki rajada
ja seda ülal pidada.
1756. aastal elas kirikumõisa maadel 6 talus 38 inimest. Kirguvallaks kutsutud kirikumõisa maad koosnesid siis
Levalõpme külast, Kaigu hajatalust ning hiljem Lepiku küla moodustanud Lepiku, Targa, Korista ja Männiku
peredest.12 1772. aastal keelati Katariina II ukaasiga matmine Muhu kirikuaeda, mis tähendas muuseas järkjärgult
ka kirikuaia kalmude hooldamise ja kirikuaia üldise kasutuskoormuse vähenemist ning kirikuaia
kujundamist pikkamööda pargilikuks haljasalaks.
Järgnevad kaardid (vt. Muhu pastoraadi pargi eritingimused kaart 2) pärinevad aastatest 1799 ja 1800, kus on
näidatud erinevate kartograafide poolt koostatud, kuid võrdlemisi täpselt välja joonistatud vana pastoraadi
peahoone (kolmas peahoone) platoo põhjaosas, mida ümbritseb ümar kiviaiaga piiratud eeshoov. Kaartide pealt
on nähtav, et pastoraadi territoorium koosneb kolmest suuremast üksusest – 1) ida-läänesuunalisest vana
pastoraadihoonet ümbritsevast ümarast kiviaedadega piiratud aiast; 2) Kirikuesisest külatanumast (kirikuliste
parkimisplats); 3) Nõlva alla lõunasse jäävast majandusalast (karjakastelliga edelanurgas) ja paljude hoonetega
majandushoovist sama ala kagunurgas.
Kaardi järgi on oletatav, et pastoraati ümbritsev ümara kiviaiaga piiratud ning põhjas, idas ja läänes väikeste
hoonetega tipnev pastoraadihoov on juba kõrghaljastatud park, mis on selgelt sümmeetriline ja avaneb oletatava
eesväljakuga lõunasse. Kaartidelt on nähtav, et nõlva alla lõunasse jääv ala on sikk-sakilise kiviaiaga eraldatud
platoo peal asuvast pastoraadi aiast. Arvestades platooaluse ala konfiguratsiooni ja karjakastelli vahelise kiviaia
puudumist, on alust arvata, et 1800. aasta paiku kujutas tänane nõlvaalune suurim säilinud pargiosa vaid
loomade karjatamiseks olevat ala - näiteks karjakoplit, mis alles uue pastoraadi hoone rajamisel 1832. liideti pargi
koosseisu. Hiljemalt 1800. aastal on pastoraadi tänaseni säilinud kiviaedade struktuur täielikult välja kujunenud (välja arvatud
ümar kiviaed ümber vana pastoraadihoone, mis hiljem muudab konfiguratsiooni).
1848. aastal enne usuvahetusliikumist oli Muhu rahvaarv kasvanud 3959 inimeseni13, kes kõik maksid
kirikumaksu ja käisid koos Muhu katariina kirikus jumalateenistustel, parkides vankreid kirikumõisa parklas ja
tarbides igakülgselt pastoraadi pakutavaid teenuseid (ristimised, leerid, pulmad, köstrikool, matused jm). Alles
sellise rahvahulga valguses on alust arvata, et kirikumõis suutis ülal pidada majanduslikult hästi toimivat
pastoraadikompleksi koos hulga kirikuteenrite ja abitööjõuga, kes muuseas aitasid rajada uue pastoraadihoone ja
hooldasid pastoraadi parki.
19. sajandi keskel tabas muhulasi usuvahetusliikumine, kus valdav osa saare rahvastikust läks üle vene usku.
1848. aastal palusid õigeusklikud isegi Balti kindralkuberneri, et see võtaks ära luteriusulistelt kui vähemuselt
Muhu luteri kiriku ja annaks selle neile kasutada. Kindralkuberner keeldus.14 Usuvahetusliikumisega oli
kirikumõisas ülejäänud Muhu mõisate 60-80% kõrval kaasaminejaid vaid 16%, seega vähemalt kirikumõisa
talupojad jäid edasi luteri kirikut ja pastoraati teenima, kuigi kirikuliste ja maksumaksjate osakaal tunduvalt
vähenes.
1858. aastal oli kirikumõisa maadel 11 talu, kus elas 161 inimest.15 19. sajandi teise pooleni kiriku läheduses
elanud inimesed olid otseselt seotud teenistusega kirikumõisas või käsitöölised. Nii pidasid 1782. aastal
kirikumõisa juures oma ametit saksa soost rätsep, kangur ja lukksepp.16 Mitmed pastorid ei elanud aga
harjumuspärase kombe kohaselt pastoraadis vaid mujal – näiteks 17. sajandi keskel oli Kantsi mõisa omanik
Muhu selleaegne pastor Lazarus Otteker, kellelt mõis läks järgmisele pastorile Johann Stemannile; pastor August
Heinrich Vick on olnud näiteks Hellamaa mõisa rentnik 1730.- 1750. aastatel; köster-koolmeister kirjamees Carl
Willelm Freundlich ei elanud samuti pastoraadis vaid kirikumõisa maadel Kaigu talus.17
Järgnevalt on säilinud mõisakaardid aastatest 1907 ja 1909, kus on näidatud tänaseni säilinud põhjalõunasuunaline
pastoraadihoone ja sellest idas ja lõunas paiknev pargiala, mis on oma võimsuse tipul ja läbi
ajaloo suurima pargialaga. Kaardilt on nähtav esmalt pastoraadi peaväravasse - kirikuaia vastu kolmnurkse
kiviaia sisse tekkinud poeke (magazin). Väravaesine moodustab maantee pool postimaanteelt kirikumäkke
tõustes traditsioonilise külatanuma kolmnurga. See külatanum on eriti hästi nähtav Paul Raua 1898. aasta maalil
(vt. Muhu pastoraadi pargi eritingimused Foto.1). Tänapäeval on poe krundile ehitatud uus eluhoone
postimaantee äärde ja külatanuma kolmnurk kaotatud hoovi ala laiendamise teel, kuid pastoraadi peavärava
asukoht on siiski osaliselt säilinud. Edasi 1907. aasta kirikuliste parkimistplatsi servas on näidatud väike ring, mis
võib tähistada lilleklumpi või ka teadetetulpa, vähemtõenäolisemalt kaevu (kuna kaev asub pastoraadi edelanurga
juures). 1909. aasta kaardil seda ringi näidatud ei ole ja tänapäevaks asfalteeritud platsi all ei ole ammugi enam
nähtav, millega oli tegemist (vt. Muhu pastoraadi pargi eritingimused Kaart 4).
Pargiala vanem osa, kus asus vana 1832. aasta paiku lammutatud pastoraadihoone, on näidatud tihedalt
kõrghaljastatud nelinurkse platsina, mille välisservas jookseb veel teine ümar vana pastoraati ümbritsenud
kiviaed (vt. Muhu pastoraadi pargi eritingimused Kaart 4). See ümar välimine kiviaed on lääneosas millalgi 20.
sajandil kaotatud ja selle võrra on parklaala laiendatud. Kaardil on näidatud pastoraadi parklast peahoone juurest
sirgjooneline tee läbi pargi kagus olevasse majandushoovi, mis oli kiviaedade järgi aimatav ka juba 1800. aasta
plaanil kuid siis välja joonistamata. Peamine pargi esiväljak on näidatud pisut nurgelisena vahetult
pastoraadihoonest idas. Esiväljaku keskel on ringikesega tähistatud mingi väikevorm – ilmselt Saaremaa
parkidele omane dolomiidist vaas (vt. Muhu pastoraadi pargi eritingimused Kaart 3). Pargi lõunapoolsesse
osasse viivad esiväljakult lähtuvad jalgteed, mis tulevad platoo laugematest nõlvadest alla pargi nõlvaalusesse
osasse. 1907 ja 1909 kaartidel on selgelt näha, et nüüd on erinevalt 1800. aasta planeeringust eraldatud
karjakastell nõlvaalusest pargiosast. Nõlvaalusesse pargiossa on rajatud jalgteed ja nõlvaalune osa on eraldatud
lõunas asuvast põllust, kirdes asuvast teisest majandushoovist ja läänes asuvast majandushoovist kiviaedadega. Pastoraat tegutses algses funktsioonis II maailmasõjani. 1930. aastatel elasid pastoraadis lisaks kirikupappidele
kohalikud arstid. Pärast sõda tegutses majas vallavalitsus (külanõukogu), postkontor, telefonikeskjaam jm.
Kui 1948. aastal hävis tules Liiva algkool, anti pastoraat kooli käsutusse. 1968. aastal valmis peahoonele kooli
tarbeks juurdeehitus, vanasse pastoraadimajja jäid ainult söökla ja käsitööklassid.18 1976. aastal koolide
ühendamise tulemusel alustas pastoraadis tööd J.Smuuli nimeline Muhu 8-klassiline kool, mil rajati ka pargi
kagutipus olev katlamaja. 2001. aastal valmis Muhu põhikooli laiendus. Kui 1968. aastal laiendati koolihoone
pargi põhjapoolse osa peale (vana pastoraadi asukohta), siis kooli hilisem 2001. aasta juurdeehitus jagas
täielikult pastoraadi pargi kahte ossa. Koolihoone rajamisega on täidetud ja tasandatud koolist lõunas kogu
nõlvapealne pargiosa, mis on viidud ühtlase murukatte alla.

Koostaja : Koppel Koppel Arhitektid OÜ.
Muhu pastoraadi park. Maastikukujunduse põhiprojekt. Muhu pastoraadi park ja Muhu kirikuaed hoolduskava.

Sisestatud: 19.06.2017.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata lisa 1. mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi piirid.

Sisestatud: 04.11.2008.