Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Ristilt mahavõtmine ja haudapanek", 19.saj. II pool (tempera, puit)
Mälestise registri number 22037
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 29.03.1999
Registreeritud 31.03.1999
Mälestise vana number K 109
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Ei

Varastatud ajavahemikul 28.09.-3.10.1992.a.

Inspekteerimise kuupäev: 01.06.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Ikoon on näidiseks traditsioonilisest ikoonimaalist.

Sisestatud: 24.02.2005.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse all alates 1978. a.
Varastatud 28. 09. - 03. 10. 1992. a.

Sisestatud: 24.02.2005.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, tempera.
Tehnika: temperamaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj. II pool
Mõõtmed: 36 x 31,5 cm
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoonil kujutatakse Kristuse ristilt võtmist ja matmist (”Снятие со креста”). Ikooni ülemises osas on Jeruusalemma linnamüüri taustal kujutatud rist, millelt Jeesuse lähimad jüngrid Tema surnukeha alla võtavad. Kujutis põhineb UT Johannese evangeeliumil (Jh 19, 38 jj.). Siin räägitakse, kuidas Joosep Arimaatiast palus Pilaatuselt Jeesuse ihu endale, et seda matta. Teda abistas Nikodeemus. Veel seisavad risti all apostel ja evangelist Johannes, Jumalaema ning Marta ja Maarja. Ikooni alumises osas on ülal kujutatud isikute lisandunud naine nimega Rahel ning nag asetavad Jeesuse kaljuhauas asuvasse kirstu.

Sisestatud: 24.02.2005.