Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Jumalaema uinumine", 19.saj. II pool (tempera, puit, messing)
Mälestise registri number 22119
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 29.03.1999
Registreeritud 31.03.1999
Mälestise vana number -
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Ei

Varastatud ööl vastu 6.oktoobrit 1996.a.

Inspekteerimise kuupäev: 30.05.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Metall, Objekt, Maal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Ikoon kuulub iseloomuliku esemena õigeusu kiriku kunstipärandi hulka, olles ühtlasi näidiseks traditsioonilisest ikoonimaalist.

Sisestatud: 23.11.2006.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse alla võetud 1998. a. Ese on varastatud 5/6. 10. 1996. a.

Sisestatud: 23.11.2006.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing, puit, tempera.
Tehnika: hõbetatud, kullatud, nikerdatud, stantsitud, tisleritöö, maalitud.
Dateering: 19. saj. II pool
Mõõtmed: vm,. 41,5 x 35 cm, kappraamistus u. 83 x 64,5 cm
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoonil ”Jumalaema uinumine” (”Успение Богоматери”) kujutatakse surivoodil lamavat Jumalema, kes on uinunud viimsele unele. Ta lamab rahuliku näoilmega, käed ristatud. Lahkunu kohal seisab Kristus, saadetuna inglist. Tema kohal sirutab tiibu kuuetiivaline seerav. Kristus hoiab käes Jumalaema kehast lahkunud hinge, mida kujutatakse Neitsi valgeis säravais rõivais minifiguurina. Jumalaema leinajad paiknevad kahe rühmana voodi peatsis ja jalutsis. Esiplaanil on apostlid, nende taga seisavad mõned kaasaegsed piiskopid. Kirstu ees on veel kaks persooni. Vasakpoolne neist on pisike Issanda ingel, kes hoiab käes mõõka, et peatada Jumalaema surnukeha rüvetada püüdvat meest. Ikooni ülanurkades paiknevad hoone sisemusele viitavad arhitektoonilised detailid, pühakute jalge alla jääb plaaditud põrand.

Sisestatud: 23.11.2006.