Mälestise tunnus

Ainulaadne park Eesti kontekstis, arhitekt Niccolo Michetti poolt projekteeritud regulaar- ning vabakujundusliku osaga barokkpark.

Kirjeldus

Alumine aed
Lossi ette kujundati Alumine aed ja selle taha, poolkunstliku astangu servale paigutati loss ja tiibhooned otsekui poodiumile. Alumine aed moodustas kõige ulatuslikuma ja keerukama kompositsiooniga regulaarpargi osa. Piklikku ristkülikut liigendasid kolm pikialleed, millest keskmine ühildus lossi peahoone keskteljega, lõppedes linnapoolses otsas purskkaevubasseiniga. Lossi ette rajati kümme käänulist lilleparterit. Parterite igihaljad servad moodustati pohlapõõsastest. Parterite vahele puistati jahvatatud tellisepuru. Parterita rajamist juhtis Ilja Surmin. Suviti asetati Alumisse aeda 60. puust tumbale savist vaasid roosipõõsaste , loorberi- ja pomerantsipuudega. Alumist aeda piirasid kanalid, mis olid vooderdatud rändrahnudest saadud graniidiga. Kanaleid ületanud sillad ehitati Lasnamäe paekivist Hollandi sillakeste eeskujul. Suurema suletuse andmiseks istutati Alumise aia mõlemale küljele täienduseks kaks kõrgete puude rida, millest kujundati roheline võlv jalakäijate peade kohale.

Ülemine aed
Lossitagune astang sobis Lilleaiaks, mille lõpetas keskse kaskaadi ja treppidega purskkaevusein – Miraaži sein. Kolmas osa jäeti suure Miraaži tiigi jaoks. Neid lossi taga kahel astangul asuvaid aiaosi nimetati Ülemiseks aiaks. Siingi olid külgedel piirdeks poolkaetud teed, kuid valdavaiks osutusid nn. hakitud parterid, mis sisaldavad olulisima kujundina palmetti.

Jaapani aed
31.juulil 2011 lõpetati maastiku-arhitektuuriline Jaapani aia väljaehitamine. Jaapani aia kujundas ja juhendas rajamist Kyotost pärit maastikuarhitekt Masao Sone. Kadrioru pargi Jaapani aia puhul on tegemist tiigiaiaga, mille koosseisu kuulub ka teeaed. Jaapani aia kivide paigutus on inspireeritud Tallinna vanalinna katusemaastikust ja kujundus lähtub ühest sissepääsust.
Kadrioru pargi kodulehekülg (www.kadriorupark.ee)

Asukoha kirjeldus

Park asub Lasnamäe klindi jalamil. Pargi pindalaks on 72,7 hektarit. Looduslikus tammesalus kasvab praegugi 30 põlispuud, mis on vanemad, kui loss ise. Kadrioru kavatis moodustab sulami erinevatest mõjutustest. Lisaks Rooma barokile on sugemeid prantsuse pargikunstist ning hollandlikust kanalikultuurist.

Ajalugu

Lasnamäe klindi jalamile tekkisid 17. sajandi teisel poolel suvemõisad, millest keskne kuulus raehärra Heinrich Fonne valdusesse ning seda krunti hakati kutsuma Fonne oruks (Fonnental). 1714.aastal omandas alad tsaar Peeter I. Residentsina võeti kasutusele Fonne oru peahoone, mille juurde viis põlispuude allee. Aed täitis alguses nii tarbeaia kui ka pargi ülesannet. Ristkülikukujulist aeda piirasid kahest küljest kanalid ning jagas neljaks alleerist. Pargi maa-ala koosneb laugjalt mere poole laskuvatest terrassidest. Põhjapoolses osas paikneb looduslik tammesalu, mererannale omaselt asub pargis kõikjal graniidist rändrahne. 1718.aastal palkas Peeter I Itaaliast arhitekt Niccolo Michetti koos sell Gaetano Chiaveriga. Perifeerseks alaks pargis sai Kaarna allee tagumise poolega kohakuti jäänud tarbeaed, kus kasvatati lossi tarbeks juurvilju, marjapõõsaid, ka lilli. Mõnede lossiansamblis olevate majade ümber paiknesid eesti talupojaarhitektuurile iseloomulikud roigasaiad. 1740.aastatel asus lossi elama Eestimaa kindralkuberner Löwenwolde. Tema laskis lõpetada ka Luigetiigi ja ilmselt ka Mere allee. Kadrioru pargi linnapoolseks piiriks olnud Liiva oja oli 1920.aastateks torudesse peidetud ning ilmselt on jäänud maa sisse ka kivist kaarsild, mis oli ajalooliseks sissepääsuks Kadrioru parki. Lossiansamblisse kuulunud kõrvalhooned olid esialgu puidust ning on praeguseks lammutatud või asendatud uute hoonetega.

19.sajand
Park jagunes kaheks – kultuurpark ja metsapark. Kultuurpargi lääneosas asus vetesüsteem, mida ümbritsesid korrapäraste ridadena istutatud puud. Lossitagusele alale olid istutatud suured puude rühmad, mille vahele oli rajatud lillepeenrad, puudest ida pool asus Miraaži tiik. Kogu kultuurpark oli kujundatud regulaarpargile omaselt. Metsapargile olid iseloomulikud looklevad teed. Puud olid paigutatud üksikpuudena või vabakujuliste rühmadena, puude vahele jäid niidud. 1827.aastaks oli park muutunud korratuks. Nikolai I lasi pargi korda teha ning andis pargi Eestimaa kuberneri ülemvalitsuse alla. 19.sajandi lõpuaastatel sai Kadrioru park tunda G.Kuphaldti kunstnikukätt, eriti just pargi vabakujunduslikus osas. Tema eestvedamisel puhastati tammik võsast, planeeriti ringtee, avati ja kujundati vaated merele. 1902.aastal püstitati pargi olulisima allee - Mere allee - lõppu 1893.aastal hukkunud laeva ´´Russalka´´ mälestussammas.

I Eesti Vabariik, II maailmasõda ja 1990.aastad kuni tänapäev
1929.aastal sai lossist riigivanema ning 1938.aastast presidendi residents. 1934.aastal alustati heakorra ettevalmistustöödega ja endise regulaarpargi ümberplaneerimisega. 1935.aastal alustati kuivendustöödega ning kujundati Luigetiigi väljak ristkülikukujulise põhiplaaniga haljasalaks. Saare keskele ehitati sammastega ümartempel. Uus iluaed rajati Rohelise aasa ja Koidula tänavate vahelisele kolmnurgale. 1937.aastal rajati avar pinkidega ja päikesekellaga muruväljak. 1937.aastal alustati ka Noortepargi rajamisega. Uuendati ka Ülemist aeda, likvideeriti Miraaži tiik. Ülemiste terrasside teedevõrk kujundati uusbaroksena. 1938.aastal rajati Roosiaed. Likvideeriti regulaarne allee Peeter I maja juures. Tekkis Kirdetiik, kust võeti pargi korrastamiseks vajalikku mulda. Pärast II. maailmasõda oli park üpris räsitud. Ülemine aed kujundati muuseumi skulptuuride aiaks. 1990.aastatel alustati pargi üldise korrastamise ja renoveerimisega. 2000.aastal avati vanade plaanide ja kirjelduste järgi restaureeritud Lilleaed koos purskkaevudega. 2005.aastal loodi uus Roosiaed kunagise kiviktaimla asemel ning taastati külgnev purskkaev.

O.Abner, S.Konsa,K.Lootus, U.Sinijärv. 2007. Eesti Pargid 1.

Meedia

Eesti Päevaleht 28.11.2003, Piret Peensoo "Kadrioru park suurte muutuste lävel"
http://epl.delfi.ee/news/eesti/kadrioru-park-suurte-muutuste-lavel?id=50970415

Postimees : Tallinn City 22.03.2006, Urmas Seaver "Veekuplid sülgavad tiigil värvilisi vahumägesid"
http://tallinncity.postimees.ee/1534757/veekuplid-sulgavad-tiigil-varvilisi-vahumagesid

Eesti Päevaleht 14.07.2006, Piret Peensoo "Kadrioru aed uueneb entusiastide kaasabil"
http://epl.delfi.ee/news/eesti/kadrioru-aed-uueneb-entusiastide-kaasabil?id=51044374

Eesti Päevaleht 15.07.2006, "Repliik : Kadrioru park muutub"
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/repliik-kadrioru-park-muutub?id=51044463

Eesti Päevaleht 19.07.2006, Maris Meiesaar "Kadrioru Luigetiik voolab täna veest tühjaks"
http://epl.delfi.ee/news/eesti/kadrioru-luigetiik-voolab-tana-veest-tuhjaks?id=51044780

Postimees 27.07.2006, Viivi Luik "Kes maksab?"
http://arvamus.postimees.ee/1564003/viivi-luik-kes-maksab

Eesti Päevaleht 02.08.2006, Margit Kärner "Millist Kadrioru parki me tahame?"
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/margit-karner-millist-kadrioru-parki-me-tahame?id=51045977

Postimees : Tallinn City 04.08.2006, "Kadrioru pargi puud jäävad kirvest puutumata"
http://tallinncity.postimees.ee/1565939/kadrioru-pargi-puud-jaavad-kirvest-puutumata

Eesti Päevaleht 07.11.2006, Ardo Kaljuvee "Presidendilossi aed tuleb Pätsi plaani järgi"
http://epl.delfi.ee/news/eesti/presidendilossi-aed-tuleb-patsi-plaani-jargi?id=51063153

Eesti Päevaleht 25.11.2006, Siiri Suutre "Kadrioru pargi raie jääb tänavu ära"
http://epl.delfi.ee/news/eesti/kadrioru-pargi-raie-jaab-tanavu-ara?id=51065577

Eesti Päevaleht 22.10.2007, Siiri Suutre "Kadrioru park üllatab novembris uudsete valguslahendustega"
http://epl.delfi.ee/news/eesti/kadrioru-park-ullatab-novembris-uudsete-valguslahendustega?id=51105714

Eesti Päevaleht 27.03.2008, Ulvar Käärt "Põhjaväila ehitus viib Kadriorust sadakond kaitsealust pargipuud"
http://epl.delfi.ee/news/eesti/pohjavaila-ehitus-viib-kadriorust-sadakond-kaitsealust-pargipuud?id=51124342

Postimees : Tallinn City 13.08.2015, Georgi Beltadze "Arboristid: Kadrioru pargi puud tuleks turvakaalutlustel üle vaadata"
http://tallinncity.postimees.ee/3211443/arboristid-kadrioru-pargi-puud-tuleks-turvakaalutlustel-ule-vaadata