30.10.2014 toimus registri suuremahulisem uuendamine. Seoses sellega võib esineda registri töös hälbeid ja/või tõrkeid.

Probleemide jätkumisel kasutada puhverdatud failide uuendamiseks brauseri info värskendamist (F5 e. Refresh kasutamine) või tühjendada brauseri vahemälu (põhjalik õpetus Google abikeskuses). Peida teade.

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Jäämurdja "Suur Tõll"
Mälestise registri number 22267
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 22.04.1999
Registreeritud 22.04.1999
Mälestise vana number 714-k
Liigitus ajaloomälestis

Meedia


ERR`i uudisteprotaal, artikkel "Meremuuseumi ainulaadne eksponaat Suur Tõll läheb remonti" (2.02.2014)
http://uudised.err.ee/v/eesti/fdc49135-2c96-4917-932b-5327dbf549dd

Sisestatud: 03.02.2014.

Mälestise ajalugu


"Suur Tõll" on Eesti aurik-jäämurdja, mis ehitati Venemaa Keisririigi tellimusel Stettinis, Saksamaal (tänapäeval Szczecin Poolas). Laev lasti vette 29.12.1913, tema nimeks sai "Tsar Mihhail Feodorovitš" ja 1914. aastal sai tema kodusadamaks Tallinn.

Pärast Veebruarirevolutsiooni sai laeva nime "Volõnets". Soome hõivas punastelt laeva 1918. aastal ning uueks nimeks sai "Wäinämöinen". Detsembris 1922 anti laev üle Eestile ja 29.12.1922 sai laev nime "Suur Tõll". Laevale tehti 1925. aastal põhjalik remont.

"Suur Tõll" annekteeriti 1940. aastal Nõukogude Liidu lipu alla. Viimane Eesti kapten oli Herman Tõnissoo (1890-1974). 1941. aastal kõrvaldati eestlastest meeskond ning laev nimeks sai taas "Volõnets". Laev saabus 1988. aastal Tallinna ning 21.11.1988 sai taas nime "Suur Tõll". Alates 1995. aastast laev avatud külastajatele, algul Patareisadamas, siis Admiraliteedi basseinis ja alates 2004. aastast Lennusadamas, kus "Suur Tõll" on ka praegu Eesti Meremuuseumi eksponaat.

"Suur Tõll" on maailma suurim enam-vähem algsel kujul säilinud aurik-jäämurdja, samuti on ta Baltimaade ainus säilinud aurik, mis ehitati enne Esimest maailmasõda ning tal on seetõttu väljapaistev koht nii Eesti kui ka maailma mereajaloos.

Allikad:
Ants Pärna. "Suur Tõll" - 100 laeva. Valgus. Tallinn 1975. Lk 116-117
"Suur Tõll" - Mereleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn
1996. Lk 406
http://lennusadam.eu/et/suurtoll
https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_T%C3%B5ll_%28laev%29

Sisestatud: 26.03.2014.