Mälestise tunnus

Vesiveskite ja nende arhitektuuri silmapaistev näide

Kirjeldus

Kiidjärve vesiveski ehituseks vajaminevad tellised valmistati mõisa telliselöövis kohalikust toorainest. Tegemist oli Eesti ühe suurima ja võimsama vesiveskiga. Veski on lühemate pausidega toiminud 1990ndate aastateni. Seetõttu on ka veski sisustus säilinud ja heas korras. Kiidjärve vesiveski on neljakorruseline hoone, mis asub kõrgel tahutud maakivist vundamendil. Hoone seinad on laotutud punasest tellisest puhta vuugiga. Välisviimistluses tõuseb esile telliste dekoratiivladu ( karniisid, nurgad ja aknaavad). Hoonel on plekk-kattega viilkatus. Aknad on juugendliku kujundusega, olles ülaosas väikeseruudulise jaotusega, allosas neljase ruudujaotusega. Neljanda korruse segmentkaarsed aknad on terves ulatuses väikeseruudulise jaotusega. Veski jõepoolsesse külge on hiljem juurde ehitatud kahekorruseline eterniitkattega alajaamahoone.

Ajalugu

Vesiveski on ehitatud 1914. aastal. Jahuveskiga samasse kompleksi kuulus ka teiselpool jõge paiknenud saeveski, mis hävis 1962. aastal tulekahjus. Veski kuulus ajaloolise Kiidjärve mõisa juurde, mille ajalooline nimetus oli Kiddijerw. Veski töötas kuni 1979. aastani. Aastatel 1987-88 ehitati veskile uus pais ja 1991. aastal alustas veski uuesti tööd. Veski seiskus uuesti 1990. aastate keskel. Veski katust remonditi 2002. aastal.

Meedia

Kiidjärve vesiveski
Inf. Ajaleht “Koit” 22.09.94.
Kiidjärve vesiveski ehitati 1914.a. Veski käivitus 15. oktoobril 1914.a. Ehitustellised valmisid mõisa telliselöövis.Ehitustööde juhatajaks oli kohalik ehitusmeister Kristjan Kalling. 1920-datel aastatel omandas veski uustööstur Kasper.
1940.a. veski natsionaliseeriti. 1978.a. veski seiskus. Kasutu ehitis anti üle Kiidärve Metskonnale.
1984.a. valmis RUPI “Eesti Maaehitusprojekt”-ilt Kiidjärve hüdrosõlme rekonstrueerimise projekt. 1990.a. ehitas Elva EPT uue paisu. 1991.a. tegi Kiidjärve Metskond Ain Eriku initsiatiivil veskihoonele remondi. 1990-91 toimus vanamölder Richard Maaski juhtimisel veski tehnoloogiliste seadmete ja turbiini remont.Veski käivitati taas 30. dets. 1990. Esimene püülijahu valmis 26 märts 1991. Suure jahuveski pidulik taaskäivitamine toimus 21. juunil 1991.
1994.a. hakkasid õigusjärgsed omanikud (Tiio-Mai McCurty) veskit tagasi tahtma ja nõudsid veskis töö lõpetamist, kuna veski olukord olevat avariiline.
.
1999.a. suvel sai omaniku palvel ja Muinsuskaitseameti rahastamisel remonditud vesiveski katus. Jäeti vana valtsplekk. Augud parandati, plekk puhastati. Viilu tehti tuulutusavad. Projekti tegi AS Arc Projekt. Töid viis läbi AS Haspo. Arc Projekti projektist ei olnud siiski suurt kasu.
Omanik oli samal ajal mures läbivate pragude pärast veski seintes.
1999.a. üritasime tellida uuringud seinte stabiilsuse osas.
Võetud ühendus Margus Soovikuga REIB-ist. Palusin tal teha kalkulatsioon uuringute kohta.
23.11.99. Margus Soovik käis ära Kiidjärvel. Veski olevat puitvaiadel? Tahab meilt varasemaid materjale.
24.11.99 Juhan Kärk, peaspetsialist (REIB, Rävala pst. 8) käis meil. Tegeleb Kiidjärvega. Lubas teha programmi ja kalkulatsiooni. Kahjuks olid uuringukulud liialt suured, mille tõttu uuringid ei tellitud.
Soovitati omanikul paigalda pragudele kipsist majakad, et jälgida pragude liikumist.
30.08.05 pöördus omanik Muinsuskaitse poole, et üle vaadata vesiveski olukord. Katus laskvat läbi ja seinad endiselt vajuvad.
Teavitatud omanikku, et külastame objekti 2005.a. oktoobris. Inf J. Vali