Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Lustivere mõisa park
Mälestise registri number 24026
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.11.1999
Registreeritud 23.11.1999
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 03.05.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Jõgeva maakonna vaneminspektor, Sille Raidvere

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna erinevatel etappidel rajatud mõisapargi tüüpiline näide

Sisestatud: 30.03.2005.

Mälestise kirjeldus


Suur 9,7ha park on kaheosaline, erinevatel ajajärkudel kujundatuna ja erinevatest kujundusstiilidest mõjutatuna. 1822.a. plaanilt on näha pargi nii põhja- kui lõunaosa regulaarsetest planeeringust sirgetest teedevõrgust ja puuderidadest. 19.s. lõpu plaanilt on näha juba et lõunapoolne osa on regulaarstiilis, põhjapoolne on kujundatud parkmetsaks, kus on jälgitud juba maastiku iseärasusi, Lustikvere oja ja maastikupargile omast kujundusstiili.
Peahoone esisele ringteele suunduv Põltsamaa–Lustivere maantee on ääristatud tamme, pärna, saare, vahtra segaalleega . Härrastemaja esine muruväljak on traditsiooniliselt lage. Siit suundusid pargi sügavusse pöetud pärnade alleed, mis praeguseks on välja kasvanud. Ka peahoone tagaväljak on olnud avar muruväljak. Pargi kaugem osa on olnud kaitseribaks suurele puuviljaaiale. 20.s. algul olid ajastule kohaselt peahoone lõunapoolses osas väike terrass kiviktaimlaga, peahoone ees roosipeenrad. Tänaseni on pargi lõunapoolsem osa säilitanud oma regulaarse üldkompositsiooni, ülejäänud laienenud osad on valdavalt vabakujunduslikud. Pargis on kivist laud ja üksikud istepingid ning koolimaja läheduses laste mänguväljak.
Puistut on püütud säilitada algsel kujul. Olulisi ümberkujundusi ei ole tehtud. Pargi ilme on muutnud aeg.
Park on keskmise liigirikkusega. Põhipuuliigid on harilik pärn, tamm, saar ja vaher. Okaspuudest kasvavad pargis harilik kuusk, torkav kuusk, harilik mänd, harilik elupuu, euroopa ja vene lehis.
1986-1987 kasvas pargis 41 võõrpuu- ja põõsaliiki. (pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 23.03.2009.

Mälestise ajalugu


Regulaarpark vana peahoone ümber on rajatud ilmselt juba 19.s. algul või veelgi varem.
Põhjapoolne pargiosa on kujundatud parkmetsast pargiks 19. saj. II poolel.

Sisestatud: 30.03.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata Lisa nr.1; Ühine kaitsevöönd on moodustatud mälestistele reg.nr.24025-24037.

Sisestatud: 14.12.2005.