30.10.2014 toimus registri suuremahulisem uuendamine. Seoses sellega võib esineda registri töös hälbeid ja/või tõrkeid.

Probleemide jätkumisel kasutada puhverdatud failide uuendamiseks brauseri info värskendamist (F5 e. Refresh kasutamine) või tühjendada brauseri vahemälu (põhjalik õpetus Google abikeskuses). Peida teade.

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht, I a- tuh. II pool - 16. saj.
Mälestise registri number 2593
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.04.1997
Registreeritud 08.04.1997
Mälestise vana number 14-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav
Tähis: Ei
Kasutuses: Jah

Inspekteerimise kuupäev: 30.05.14

Inspektor: TKVA spetsialist, Toomas Tamla

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 08.12.2011.

Mälestise ajalugu


Ajalooliselt kuulus see ala Toompea eeslinna, mille kujunemise aluseks peetakse 1348. aastal Tallinna rae ja Liivimaa Ordu ordumeistri Goswin von Herike vahel sõlmitud lepingut. Vanimast asustusest piirkonnas annavad tunnistust kaks Tõnismäe kõrgendiku läänenõlvakul paiknevat lohukivi (reg nr 2602 ja 2603), mis võivad pärineda juba pronksi- või eelrooma rauaajast. Keskajal asus Tõnismäel Püha Antoniusele pühendatud kabel (nimetatud 1458), mille juures oli ka kalmistu (nimetatud 1514 ja 1516). Kabel hävis ilmselt 1570. aastate Liivi sõjas. Püsivamad elamud arvatakse Tõnismäe eeslinna alale olevat taas tekkinud 16.–17. saj-i vahetuse paiku. Rootsi ajal jagati seal kasutamata maid riigiametnikele, kuid sinna tekkis ka käsitööliste ja kaupmeeste asula. Võimalik, et endise kabeli kohale ehitati 1670. aastatel eestlastele ja soomlastele mõeldud puitkirik – nn esimene Kaarli kirik, mis võis asuda kusagil tänapäeva Tõnismägi 11 krundi piirkonnas. 2003. aastal leiti arheoloogilistel kaevamistel Tõnismäe tn 11 paikneva hoone kaguseina juurest 24 luustikku, mille juurest saadud leiumaterjal osutab 17.–18. saj-le (AI 6639). 1710 põletati Rootsi võimude käsul maha kogu eeslinna Tõnismäe osa, kus 1690. aastatel oli olnud üle 60 krundi või majapidamise, sealhulgas ka kirik.

Sisestatud: 02.01.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis jääb Tallinna Kesklinna linnaosa territooriumile. Tema piirideks on kirdes ja idas Tõnismäe tänav ja Pärnu maantee, lõunas Suur-Ameerika tänav ning loodes Endla tänav.

Täielikult arheoloogiaalas olevad tänavad:
Tõnismäe, Suur-Ameerika,
Lõkke, Tuvi, Veetorni
Osaliselt arheoloogiaalas olevad tänavad:
Endla 13, 15, 17, 23
Toom-Kuninga 10-16
Kaitsevööndisse jäävad tänavad:
Suur-Ameerika 27-37 (paaritud nr.-d)

Sisestatud: 02.01.2012.

Mälestise kirjeldus


Mälestise loode- (Endla tn äärne) ja idapoolne (Tõnismäe tn ja Pärnu mnt äärne) ala on valdavalt hoonestatud. Arheoloogiline kultuurkiht võib olla säilinud hoonestamata aladel ja ilma keldrita hoonete all. Hoonestamata on mälestise kesk- ja lõunaosa, kus tänapäeval asub Tõnismäe park. Suuremaulatuslikke arheoloogilisi uuringuid mälestise alal läbi viidud ei ole. Rahvusraamatukogu ehitamisel tehtud arheoloogilise järelevalvega (J. Tamm, 1985–86) tuvastati, et praeguse Rahvusraamatukogu alla jääval alal oli igasugune kultuurkiht 17.–18. saj-l hävitatud. Arheoloogilist kultuurkihti oli säilinud raamatukogust läände (Endla tn äärde) ja edelasse (Toom-Kuninga tn äärde) jääval alal. J. Tamme arvates tulebki muinas- ja keskaegset kultuurkihti otsida eeskätt Endla ja Toom-Kuninga tn vaheliselt alalt, kus paiknevad ka 2 kaitsealust lohukivi. Arheoloogilise järelevalve käigus Kaarli pst, Tõnismäe tn ja Hariduse tn ristmikul oleval haljasalal (G. Toos 1995) ning Rahvusraamatukogu ees oleva M. Underi monumendi alal (V. Kadakas, 2010) selgus, et kogu võimalik varasem kultuurkiht on seal hävitatud. Arheoloogiliste eeluuringutega Endla tn 19b krundil (I. Vaheoja, 2002) tuvastati, et igasugune arheoloogiliselt huvipakkuv kultuurkiht puudus. Arheoloogilise järelevalve käigus Suur-Ameerika tn 12 krundil (P. Talvar, 2006) selgus, et valdavalt on tegemist 19.–20. saj-i ladestustega, kuid saadi ka 17.–18. saj-i leide (AI 6738).

Sisestatud: 02.01.2012.

Mälestise tunnus


Kesk- ja varauusaegne kultuurkiht, võimalikud maa all säilinud ehituskonstruktsioonid.

Sisestatud: 28.12.2011.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.09.2014.