Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 27173
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 08.08.2003
X-koordinaat 613987.04
Y-koordinaat 6431236.11
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 20.01.20

Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 20.09.2006.

Kirjeldus


Mälestussammas on eelmise täpne koopia. Kolmeastmelisele trepi alusele on paigaldatud kolmeosaline graniitsammas, mille otsas seisab paljastatud peaga pronkssõdur, kes hoiab paremas käes lahingu lõppu tähistavat langetatud mõõka. Samba esiküljel on kivvi raiutud reljeefne Vabadusristi kujutis ja selle all oli tekst: „1918-1920 / LANGENUILE VABADUSE EEST / HELME KIHELKOND / TÕRVA LINNA”.

Sisestatud: 20.09.2006.

Ajalugu


Mälestussamba kavandi valmistas ja kuju modelleeris kujur A. Eller. Kivitöö tegi kiviraidur Richard Toomingas. Sammas avati 14.oktoobril 1928.
20.septembril 1940 tõmmati pronkssõdur maha ja veeti Õhne jõkke, kust see välja toodi ja peideti jõe kaldasse. Mõni aeg hiljem lammutati graniittalus ja samba mahatõmbamisel äramurdunud käsi koos mõõgaga peideti ära. Pärast punavägede lahkumist kaevati kuju välja ja anti linnavalitsusse hoiule, kust see 1954.a. Valka viidi ning arvatavasti üles sulatati.
Augustis 1988 kaevati käsi mõõgaga välja ja hiljem leiti ka osa graniitsambast. Mälestussammas taasavati 23.juunil 1990.

Sisestatud: 20.09.2006.