30.10.2014 toimus registri suuremahulisem uuendamine. Seoses sellega võib esineda registri töös hälbeid ja/või tõrkeid.

Probleemide jätkumisel kasutada puhverdatud failide uuendamiseks brauseri info värskendamist (F5 e. Refresh kasutamine) või tühjendada brauseri vahemälu (põhjalik õpetus Google abikeskuses). Peida teade.

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kuivajõe kõrtsihoone
Mälestise registri number 27853
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 31.10.2006
Ajutise kaitse alla võetud 31.10.2006
Registreeritud 11.03.2008
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis Elamu (116008722)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 31.10.2006 käskkiri nr. A-39 Kuupäev: 31.10.2006
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 11.03.2008 käskkiri nr 108 Kuupäev: 11.03.2008

Inspekteerimised(16)

Seisund: avariiline
Tähis: Ei
Kasutuses: Ei

Inspekteerimise kuupäev: 18.09.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harju maakonna vaneminspektor, Ly Renter

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Ärihoone, Kõrtsihoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Kuivajõe kõrts on näide tüüpilisest kahe talliga, kahe sissepääsuga ja ilma ulualuseta kõrtsihoonest, mis levis Eestimaal ja Põhja-Lätis.

Sisestatud: 09.04.2008.

Mälestise kirjeldus


Kuivajõe kõrtsihoone on liigendamata ühekorruseline viilkatusega sümmeetrilise plaanilahendusega kõrtsihoone, 50,8 m pikk ja 11,5 m lai. Katusekatteks on eterniit, enne eterniidi paigaldamist oli hoonel laastu –või pilpakatus.
Hoone koosneb visuaalselt kolmest osast: keskel rõhtpalkseintega elu- ja kõrtsitubadega maht, millele liituvad otstes kivist seintega tallid.
Hoone on enamuses säilitanud oma esialgse planeeringu. Kõik hilisemad lisandused on likvideeritavad.
Hilisemate viimistluskihtide all on osaliselt säilinud esialgne viimistlus (lae laudis, kõrtsiluugid, ukseavad, 1 vaheuks, korstnajalad jms)
Sokkel on halvas seisukorras: enamuses pinnasesse mattunud, tagaküljel on näha, et soklit on korduvalt erinevate materjalidega parandatud.
Tallide seinad on pae- ja põllukivi segaladu, rahuldavas korras, üksikud praod on hoone nurkades. Talliväravate ümbrus on korduvalt tellistega parandatud.
Palkseinad on rahuldavas korras, alumine palgikord vajab vahetamist, esiküljel on palkseinad kaetud horisontaalse sulundlaudisega. Laudise all on ruberoid, alumine palgikord on mädanik- ja mardikkahjustustega. Katusekonstruktsioonid on heas seisukorras, sarikad on ümarpalgist, ühe penniga, osade pennide puudumine on põhjustanud müürlati väljavajumise. Sarikate ja roovituse puit on heas seisukorras, puudub osa penne. Müürlatt on kahest palgikorrast koosnev, laetalade otsad kinnituvad nende kahe vahele. Müürlatt on mädanik- ja mardikkahjustustega. Müürlatt vajab osaliselt asendamist.
Kõrtsitubade vahelagi on suurte kahjustustega läbijooksu tulemusel. Põrandad on mädanik- ja mardikkahjustustega.
Aknad on hilised, esialgsed ukseavad on enamuses kõrgemaks lõigatud. Osaliselt on säilinud uste piidad, lae laudis. On säilinud üks vana põõnadega plankuks ja kaks kõrtsiluuki.
Väärtuslikud detailid ja tarindid tuleb restaureerida.

Sisestatud: 09.04.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Tallinn-Tartu maantee ääres 40. kilomeetril Kosele, Kose-Uuemõisa ja Karla suunduvate teede sõlmpunktis.

Sisestatud: 17.11.2006.

Mälestise ajalugu


Kuivajõe kõrtsihoone on stiilipuhas näide tüüpilisest kahe talliga, kahe sissepääsuga ja ilma ulualuseta kõrtsihoonest, mis levis Eestimaal ja Põhja-Lätis. Kuivajõe kõrtsis realiseeriti Kose-Uuemõisa mõisa viinavabriku toodangut.
Hoone täpne ehitusaeg on teadmata. Hoone üldine arhitektuurne lahendus võimaldab hoone ehitusaja paigutada 18.sajandi II poolde/19.sajandi algusesse.
Arhiivi materjalide põhjal oli kõrts kindlasti olemas 1883, nimelt Kose-Uuemõisa 1883. aasta Eestimaa Vastastikuse Tulekindlustuse Seltsi kindlustuspoliisil on märgitud Kuivajõe kõrtsi. Kuivajõe Vallavalitsuse poolt 1921 välja antud tunnistus omandiõiguse tõendamiseks on väljastatud kõrtsikoha rentnikule Jaan Jaani poeg Jaansonile, kes seda kohta on pidanud 1882.aastast. 1921. aastaks oli kõrts sada aastat vana. 1875 on ehitati kõrts mõisa kulul ümber.
Kuivajõe kõrtsihoone on ka kultuurilooliselt tähtis. 11. oktoobril 1805.aastal kogunesid siia Kose-Uuemõisa teomehed, kes otsustasid keelduda öisest rehepeksust ja esitasid parun Rosenile oma nõudmised. Vastuhakanuile tulid appi teomehed Ravilast, Kaiust, Kuimetsast, Inglistest ja mujalt. Ülestõusnute juhtideks olid Kõlli Toomas Karlast, Harmi Evart ja Põua-Päärna Mait Kolust. Kose-Uuemõisa sõda toimus 14. oktoobril. See oli üks suuremaid talupoegade relvastatud vastuhakkusid 1805. aastal.
Hoone seinal on mälestustahvel tekstiga SIIA KOGUNESID/ 11.OKTOOBRIL ( 29.SEPT V.K.J.) 1805.AASTAL/ MÕISNIKE RÕHUMISE VASTU ASTUNUD ÜLESTÕUSNUD KOSE KIHELKONNA TALUPOJAD./

Sisestatud: 09.04.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi ulatus on lisatud skeemil.

Sisestatud: 09.04.2008.

Meedia


eestielu.ee 10.03.2014, Ly Renteri artikkel "Kuivajõe kõrts ärkab uuele elule"
http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/kose/elu/kuivajoe-korts-arkab-uuele-elule.d?id=68209095

Sisestatud: 17.03.2014.