Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altarimaal "Kristus ristil (Kolgata)”, A. S. Schilderup, 1790 (õli, lõuend)
Mälestise registri number 28357
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 11.03.2008
Registreeritud 11.03.2008
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 16.11.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor, Rita Peirumaa

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Maal, Altarimaal, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui norra päritolu kunstniku Andreas Simonsen Schilderupi kunstiväärtuslik altarimaal 18. sajandist

Sisestatud: 20.11.2012.

Mälestise kirjeldus


Kristust ristil ja kolme risti alla kogunenud leinajat (Neitsi Maarja, apostel Johannes, Maarja Magdaleena) kujutav altarimaal

Sisestatud: 20.11.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Pastoraadis (hoiustatud) (2009)

Sisestatud: 20.11.2012.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1931 (nr. 771: 3 – vana tiibaltar, a. 1574, keskel maal Kristus ristil, tiibadel 12 puust figuuri), aastast 1980 – Kingissepa rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 33

Sisestatud: 20.11.2012.

Kirjandus


K. Markus, T.-M. Kreem, A. Mänd. Kaarma kirik. Tallinn, 2003, lk. 151-152; 166: Legendaarse pastori Immanuel Mickwitzi ajal, kui kirikut ulatuslikult ümber kujundati, võeti ette ka altarikapi uuendamine... Altaripealise keskossa asetati lõuendile maalitud Kolgata kujutis (172 x 158 cm). Roosades, hallides ja kollastes üldtoonides pilt kujutab ristile löödud ning lootusrikkalt üle oma vasaku õla, selja taga avaneva taeva poole vaatavat Kristust. Risti all vasakul seisab palveks kokku pandud käte vahel taskurätikut hoidev ja poja poole üles vaatav Neitsi Maarja. Paremal põlvitab palvetades Maarja Magdaleena, pilk suunatud Kristusele. Maarja Magdaleena taga seisab apostel ja evangelist Johannes, keha hoogsalt kallutatud ning käsi haaramas õlalt libisevat keepi. Jeruusalemma ja mägimaastiku taustal olevatest volüümsetest figuuridest õhkub puhtbaroklikku, veidi ülepingutatud paatost...
Renoveerimistööde käigus värviti valge lubivärviga üle ka vana altarikapi tiibadel olnud, kuid suuri värvikahjustusi kandnud maalingud. Ühele tiivale kirjutati siis saksa keeles: Diesen Altar hat renovieren lassen Sr.Excell: d: w: H: Etatsrath C: G: v. Guldenstubbe. Anno 1791, den 9ten August... Samal ajal kirjutati teisele liikumatule, paremale tiivapoolele norra keeles: For Eftertiden til efterrettelse, at alle Bilder og Zirater paa dette Altar har waerret med glans guld forgyldet, og er malet af mig Andreas Simonsen Schilderup, barne föd i Trondhiem i Norge, og lertsamestaedes Aº 1791: : 9ten Aug. Siit saab lugeja teada, et kõik selle „altari pildid ja ehted on kullaläikega kullanud ja maalinud“ Trondheimis sündinud ja õppinud Andreas Simonsen Schilderup 1791. aastal.
Mis norra maalikunstniku Kaarmale tõi ning kuhu tee teda edasi viis, pole kahjuks teada. Kaarma kiriku säilinud arhiivimaterjalides ei leidu A. Schilderupi ja tema tegevuse kohta vähimaidki teateid. Seetõttu on raskendatud ka maalija Kaarmal tehtud tööde. Eriti problemaatiline on sealjuures küsimus, kas töödel leiduvad värviparandused on A. Schilderupi aegsed või hilisemad.
Uurides lähemalt altarimaali Kolgata, torkavad silma krakelüüri kinni katvad värvijäljed ehk ülemaalingud. Osa neist võib kvalifitseerida ka maali ikonograafiaalasteks täiendusteks, näiteks punase õlivärviga maalitud verepritsmed ristil oleva Kristuse kehal, kiirtepärjakujuline aupaiste Kristuse ning rõngakujulised nimbused Maarja ja Johannese pea ümber. Juurde maalitud verepiiskadest jääb mulje, nagu oleks 18. sajandi lõpule iseloomuliku, rokokooliku meelekergusega maalitud Kristust peetud Kaarmal kuidagi kohatuks. Samas on selge, et Lunastaja füüsilisi kannatusi rõhutavad täiendused – verepiisad – on kooskõlas altarikapi predella uuendatud kesktahvlile kirjutatud sõnumiga Kristuse kannatustest. Sama ookerkollase õlivärviga, millega on maalitud figuuride pühapaisted, on käidud üle ka mitmed kohad maali taustal ning tehtud värvitäiendused altaripealise puidust friisi osas...
Kirjeldatud ookerkollased ja punased värvitäiendused on kõige tõenäolisemalt tehtud 1884. aastal, kui kirik sai endale uue altariseina ja vana altaripealis tõsteti pikihoone lõunaseina äärde spetsiaalselt selleks kividest laotud ning puupaneeliga vooderdatud alusele.
Nagu altaripealise, nii on ka kantsli renoveerijaks seega A. Schilderup. Selle kinnituseks võib veel lisada, et altaripealise uuendamist kinnitav tekst altarikapi ühel tiival on kirjutatud sama käekirjaga mis kantsli renoveerimist jäädvustav.

Sisestatud: 16.02.2014.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: lõuend.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: Andreas Simonsen Schilderup, Trondheim, Norra
Dateering: 1790(?)
Mõõtmed: 174 x 159, 5 cm (kujutis 172 x 158 cm)
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): varemalt (inventariseerimisel 1950-1960. aastail?) on paremal allservas täheldatud signatuuri: pinx.. Andreas Schilderup 1790
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): määrdunud, värvikadusid, krakelüüri, üleni kaetud profülaktilise kleebisega (2009)
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): maal valmis seoses keskaegse tiibaltari (reg. nr. 6172) uuendamisega 1791 (Schilderup teostas ülevärvimine ja –kuldamise töö). Peale altariseinalt eemaldamist oli kasutusel talvekiriku altarimaalina, jäi 2007 pastoraadi laevaringu alla; on sestpeale kaetud profülaktilise kleebisega ja hoiustatud (2009)

Sisestatud: 20.11.2012.