Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kunda tsemendivabriku korstna alus
Mälestise registri number 28727
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.04.2008
Registreeritud 04.09.2008
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 24.08.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Anne Kaldam

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Rajatis, Korsten, Ehitiste liigid, Rajatis, Korsten, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


19/20.saj. vahetuse tüüpilise tsemendiklinkri šahtahju põhiosad. Välisilmelt piirkonnas silmapaistev tööstusrajatis. Koos lähedalasuvate ajalooliste tsemendivabrikule kuulunud hoonetega moodustavad miljööväärtusliku ala.

Sisestatud: 19.09.2008.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on omaaegsete võimsaimate tsemendiklinkri põletamise šahtahjude säilmetega. Ahjude korstnate alused on massiivsed koonusekujulised paekivist paarisrajatised, korstende ülemised otsad on lammutatud, kõrgus on ca 16-17m (algsest kõrgusest on säilinud ca 50-60%), suurim läbimõõt ca 7-8m. Korstnaalused on ülalpool omavahel seotud metalltaladega (relssidega), allpool paekivist segmentkaarse võlviga, mille peale jääv osa on lammutatud (vt. foto 4). Korstnaalustesse ruumidesse pääseb põhjaküljelt, enamus kaarsillusega tehnilisi avasid on kinni laotud (vt. foto 7). Idapoolse aluse külgedel on säilinud lammutatud vabrikuhoonete paekivist müüritiste fragmente, ida pool liitub 1-korruseline viilkatusega väiksem paekivist end. tootmishoone (vt. foto 8), mille otsfassaadi viilu all on ehitusdaatumina märgitud 1909.a.

Sisestatud: 19.09.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kaks šahtahju korstnaalust paiknevad end. II ja III tsemendivabriku territooriumil Jaama tänava lõunaküljele jääval maa-alal, krunt on tsemenditehase Nordic Cement valduses. Rajatistest lääne poole jääb end. jaamahoone Jaama tn. 6, ida poole 1917.a. töölismajaks ehitatud kunagine nn. Paraboolikuur, korstnaaluste ja Jaama tn. vahel asub 1939.a. valminud tsemendisilo, nn. Paks Margareeta. Korstendest lõuna poole jääv maa-ala on praegu tühi, seal asunud III vabriku hoonestus ja nõukogudeaegne elektrijaam on lammutatud.

Sisestatud: 19.09.2008.

Mälestise ajalugu


Tsemendivabriku ahjude korstnate koonusekujulised alused on ehitatud hiljemalt 1909.a. võimsate, suure jõudlusega pidevalt töötavate šahtahjude jaoks, mis olid II vabriku põhilised tootmisahjud. Ahjude seadmed valmistas F.L.Smidthi masinatehas Taanis. Ahjude täpset rajamisaega pole õnnestunud kindlaks teha, dateering 1909 asub ahjude idaküljel väiksemahulisel tootmishoonel, mis võis olla ehitatud ka pärast ahjude valmimist. Vaadeldavad korstnaalused on ainukesed suuremast vabrikuhoonest säilinud osad.

Ahjud töötasid veel 1913/1914.a. samaaegselt uute pöördahjudega, kui seoses I maailmasõjaga oli väga suur nõudmine tsemendi järele. Kuna tööjõukulu oli neis šahtahjudes ca 10 korda suurem kui pöördahjude teenindamisel, siis nende kasutamine pärastpoole ka lõpetati. Ahjude hilisem otstarve pole teada. Käesoleval ajal on ahjude alused ilma konkreetse funktsioonita. Korstende ülemised otsad on lammutatud.

Sisestatud: 19.09.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Ühine kaitsevöönd kontori hoonega ja ametnike elamuga on moodustatud, et tagada mälestise säilimine ajalooliselt kujunenud keskkonnas, domineerimine ümbruskonnas ja vaadeldavus.

Sisestatud: 09.09.2008.