Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kunda tsemendivabriku klinkerveski hoone
Mälestise registri number 28731
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.04.2008
Registreeritud 04.09.2008
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 28.01.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Anne Kaldam

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Tootmishoone, Veskihoone, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Veskihoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


End. tsemendiklinkri jahvatusveski on silmapaistev 19.saj. II poole veskihoone, mis paikneb kompleksselt koos mitme teise I tsemendivabriku perioodist pärineva tootmisrajatisega. Veski on tüüpiline historitsistlik paeehitis, hoonel on säilinud originaalseid fassaadidetaile, samuti on säilinud omaaegsete seadmete osi. End. klinkriveski asukoht on tugeva omapäraga miljööväärtuslik piirkond

Sisestatud: 18.09.2008.

Mälestise kirjeldus


Maalilises jõeorus asuv klinkriveski on kogu endisaegse I tsemendivabriku kompleksi suurim ja pilkupüüdvaim rajatis. Historitsistlikus stiilis veskihoone on 5-korruseline ristkülikukujulise põhiplaaniga kavatis, mille paekivist väliskarkass on säilinud, katus ja vahelaed hävinud. Avadel on paekivist laotud poolring- ja segmentkaarsillused, viilualustel avadel sirged kaldsillused, avatäited on suuremalt jaolt hävinud. Poolkaaraknad on paigutatud paaridena. Aknad on olnud tihedalt ruudustatud klaasijaotusega. Fassaade liigendavad horisontaalselt ümarkaarfriisid ja vertikaalselt tugipiilarid. Hoonel on olnud viilkatus, millest on säilinud vaid mõningaid dekooriga sarikaotsi.

Massiivsete paekivist seintega hoone oli jagatud suure kandevõimega puidust vahelagedega tehnoloogilisteks korrusteks, mis olid välja ehitatud vastavalt klinkri jahvatamise tehnoloogiale, kus veskisse sisenes tsemendi toore põletatud klinkri plonnidena ja väljus valmis tsemendina 10 puudastes (ca 160 kg) puittünnides. Läbi korruste (ülalt alla) toimus põletatud klinkri jahvatamine spetsiaalsete veskikividega, mida oli 4 paari. Massiivsetest palkidest vahelaetalad olid säilinud veel 1970. aastail, hiljem need lammutati ühe kohapeal toimunud õnnestusjuhtumi tõttu. Hoone loodeküljel on osaliselt säilinud raudbetoonist estakaad, mis ühendas veski IV korrust nõlvapealse tasandiga.

Hoone jõepoolses osas paikneb algsel kujul säilinud veekanal, kanalisse paigaldatud vesiratas pani ülekandemehhanismi abil liikuma transmissioonivõlli, mis omakorda käivitas veskis asuvad mehhanismid. Hoone sisemuses on veskikivid veel praegugi alles, samuti on säilinud seadmete vundamendid ja kuulveski hammasrattad. Uuringute ja väljakaevamistega on ilmselt võimalik leida veel hulgaliselt tehnoloogilisi detaile, mis on praegu mattunud võsa ja varingute alla.


Sisestatud: 18.09.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Klinkriveski hoone asub Jaama tn. piirkonnas, Sauna sillast allavoolu, Kunda jõe ääres kõrge kaldanõlva all, kus on säilinud I tsemendivabriku ajast pärinevad tootmisrajatised ja nende varemed. Hoone on rajatud jõe suurima kärestiku alla, kus vee jõudu oli kõige lihtsam veski käivitamiseks kasutada. Ajaloolised tööstusrajatised paiknevad jõekääruga piirneval maa-alal väga kompaktselt, veskist lõunas paikneb end. sepikoda (nõukogude ajal ka elamuna kasutusel olnud), läänes kunagiste pudelahjude alused, loodesse jääb Dietz-ahju korsten, kirdeküljel asuv korsten koos massiivse alusega on tõenäoliselt samuti Dietz-ahjule kuulunud. Veskihoone edelaküljel asuv suuremahuline juurdeehitis on rajatud end. plonnide kuivatuskuuride asemele. I vabriku maa-alal asunud puidust vähemkapitaalsed ehitised on praeguseks hävinud.

Sisestatud: 19.09.2008.

Mälestise ajalugu


Vabriku peamiseks tehniliseks sõlmeks oli 5-korruseline jahvatusveski (klinkriveski), siin tuli algusest peale rakendada mehhaanilist jõudu. Veskihoone oli oskuslikult paigutatud Kunda jõe orgu jõe suurima languse (kärestiku) alla, kus voolava vee energia oli suurim ja seda oli veski käivitamiseks lihtsam kasutusele võtta. Põletatud klinkri jahvatamine toimus veskihoones vertikaalsuunaliselt, kasutades spetsiaalseid veskikive, mis olid jahuveskites tarvitatavatest veidi suuremad. Kivipaarid pani liikuma Kunda jõe vesi veskit läbivasse kanalisse monteeritud vesiratta jõul transmissioonide kaudu. 1870.aastate II poolel ehitati plonnide kuivatamiseks klinkriveski edelaküljele juurde uus kahekordne kuur, tsemendiveskis kasvas jahvatuskivide arv 4 paarini. Hiljem kuivatuskuur lammutati ja asendati paekivist juurdeehitisega . Algselt tarvitati veskis kogu tööprotsessi ajal veejõudu, töö toimus enam-vähem aastaringselt. Hiljem asendati jahvatuskivid kuulveskitega, kuna sel moel sai jahvatada peenemaks ja toota kõrgemat marki tsementi, kuigi kuulveskitega jahvatamine võttis esialgu rohkem aega kui kivipaaridega (kuulveskite hammasrattad on veski varemetes säilinud. Vastavalt 1892.a. juurutatud uuele tehnoloogiale purustati paekivi killustikuks, siis kuivatati, jahvatati terapeeneks ja segati analoogselt ettevalmistatud saviga. Saadud segu jahvatati veelkordselt jahutaoliseks pulbriks, millest pressiti kuivplonnid. Edasi jätkus protsess analoogselt märgmenetlusel saadud plonnidega. Veskis asusid seadmed tsemendiklinkri (põletatud plonnid) purustamiseks ja jahvatamiseks. Jahvatatud klinker (valmis tsement) koguti ilmselt veskihoones asuva siloruumi salve, kus ta ka taarastati tünnidesse edasitoimetamiseks valmistoodangu lattu.
Pärast klinkri jahvatamise lõpetamist (tõenäoliselt 1920.-30.aastail) kasutati hoonet jahuveskina. Veskikivid on veel praegugi alles.
Hoone massiivsetest palkidest vahelaetalad olid säilinud veel 1970.aastail

Sisestatud: 18.09.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Ühine kaitsevöönd Kunda tsemendivabriku pudelahju ja pudelahjude alustega, Dietz-ahju korstnaga nr 1, Dietz-ahju korstnaga nr 2 ja direktori elamuga on moodustatud, et tagada mälestise säilimine ajalooliselt kujunenud keskkonnas, domineerimine ümbruskonnas ja vaadeldavus.

Sisestatud: 09.09.2008.