Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kunda tsemendivabriku kontori hoone
Mälestise registri number 28733
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.04.2008
Registreeritud 04.09.2008
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis admin.hoone (108004375)

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti restaureerimis- ja arendusosakonna nõunik, Jaan Vali

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Haldushoone, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Ärihoone, Ehitusperioodid, 1841-1917, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Jaama tn. 11 on 19.saj. lõpu kontorihoone silmapaistev näide. Samas ka Kunda paearhitektuuri tüüpiline näide. Säilinud on originaalsed interjööri- ja eksterjööridetailid (avatäited ja nende detailid). Hoonel on linnaehituslik väärtus oma asukoha tõttu Kunda vanalinna keskmes.
Hoone on väärtuslik eelkõige Kunda tööstusajaloo seisukohalt, olles ehitatud spetsiaalselt tsemendivabriku kontorihooneks ja jäädes samasse funktsiooni ligemale seitsmekümneks aastaks. Muuseumina on tal tähtis osa Kunda tsemenditootmise ajaloo talletajana.

Sisestatud: 19.09.2008.

Mälestise kirjeldus


Historitsistlikus stiilis hoone on ida-läänesuunalise orientatsiooniga, asudes Jaama tänava joonest veidi eemal. Põhiplaanilt on ta 12,2x31,1m suurune liigendamata ristkülik, mis on algselt olnud umbes ¼ võrra lühem, 7m pikkune hilisem juurdeehitis on tehtud hoone idapoolsesse otsa. Endine vabrikukontor on 1-korruseline katusekorrusega paekivist kellerdamata hoone, kus mõlemal korrusel on asunud tööruumid. Tänavapoolsel peasissepääsul on klaasseinaga tuulekoda 2-tiivalise uksega esikusse, kust pääseb kontoriruumidesse ja katusekorrusele viivale algset päritolu trepile. Hoone idapoolses otsas paikneb hiljem ehitatud omaette sissepääsuga avar trepikoda koos tualettidega. Alates 1967.a.-st asuvad hoones muuseumi ekspositsiooni- ja tööruumid, seoses funktsiooni muutmisega majas suuremaid ümerehitusi ei tehtud, märkida võiks end. arhiivi lammutamist (ruum nr. 7 I-l korrusel 1963.a. inventariseerimisjoonisel), samuti on lammutatud osa ahje.

Välisilmelt on hoone Kundale tüüpiline paekiviehitis oma krobelise vuugiga laotud paekiviseintega ja tsementkivist katusega. Tänava pool on katusel 3 uuki, hoovi pool 4. Katust ilmestab tsentraalse paigutusega 4-tahuline puidust kellatorn, mille tipp on praegu kaetud ajutise kattega. I korruse akendel on säilinud 9-osaline klaasijaotus, katusekorruse uukakendel on 6-osaline jaotus. Akendel on paekivist laotud kaarsillused ja lihtsad tahutud paest aluslauad. Välisuksed on valgmikuga 2-tiivalised tiheda klaasijaotusega täispuidust tahveluksed, tänavapoolne välisuks on ehitusaegne originaal, otsauks on hiljem tehtud algse ukse eeskujul.

Hoones on rohkelt säilinud originaaldetaile (tahveluksed, uste sulused, akende detailid, osaliselt ahjud).

Sisestatud: 19.09.2008.

Mälestise ajalugu


Jaama tn. 11 (kuni 2001.a.-ni Jaama tn. 9) on ehitatud 1898.a. tsemendivabriku kontorihooneks. Hoone on ristkülikukujulise põhiplaaniga, algselt oli hoone ligikaudu ¼ võrra lühem kui praegu, ruumide nr. 16-20 osa on hiljem juurde ehitatud (vt. inventariseerimisplaani ja ajaloolist fotot 1). Muudatusi on tehtud ka katuseuukide osas, algselt oli katuse keskteljel tänava pool üksainus väiksem uuk, hiljem on juba pikendatud hoone keskteljele rajatud 3 aknaga väljaehitis ja lisatud sümmeetriliselt veel 2 kitsamat uuki. Ka hoovipoolse külje katuseuugid on hilisemat päritolu. Algse hoonemahu keskteljel paiknev kellatorn on samuti välisilmet ja asukohta muutnud, algne teravatipuline tornikiiver (ajaloolised fotod 1,2) on kadunud. Uus kellatorn rajati pärast hoone pikendamist samuti ehitise keskteljele, kuid uus tornitipp lõppes lameda platvormiga, mida ümbritses puitbalustraad, võimaldades tornitippu kasutada ka vaateplatvormina (vt. ajaloolisi fotosid). Hoone pikendamine ja muud eelnimetatud ümberehitused tehti ilmselt 1920. aastail. 1946.a. toimus hoones suurem tulekahju, mille olid põhjustanud majas viibivad sõdurid oma hooletu suitsetamisega.

1963.-64.a. kolis tsemenditehase kontor uutesse ruumidesse, majja paigutati raamatukogu, miilitsajaoskond ja kommunaalameti kontor. 1967.a. avati endises vabrikukontoris Kunda Muuseum, mis tegutseb seal tänapäevani. Muuseumi kauaaegseteks direktoriteks on olnud Helvi Soodla (1967-1993) ja Tiiu Raju (1993-2005). Käesoleval ajal kuulub Kunda muuseum SA Virumaa Muuseumid hulka. Muuseumihoone (sh kellatorn) restaureeriti 1998.a.

Sisestatud: 19.09.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Ühine kaitsevöönd ametnike elamuga ja korstna alusega on moodustatud, et tagada mälestise säilimine ajalooliselt kujunenud keskkonnas, domineerimine ümbruskonnas ja vaadeldavus.

Sisestatud: 09.09.2008.