30.10.2014 toimus registri suuremahulisem uuendamine. Seoses sellega võib esineda registri töös hälbeid ja/või tõrkeid.

Probleemide jätkumisel kasutada puhverdatud failide uuendamiseks brauseri info värskendamist (F5 e. Refresh kasutamine) või tühjendada brauseri vahemälu (põhjalik õpetus Google abikeskuses). Peida teade.

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Riisipere mõisa park, 18.-20.saj.
Mälestise registri number 2909
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 274
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(10)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 21.08.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Mõisakompleksi kuuluv 19. sajandi I poole pargi tüüpiline näide.

Sisestatud: 26.09.2007.

Mälestise kirjeldus


Keskteljel asub jalutustee, mis on kujundatud kahetasapinnalisena ning ääristatud suve- ja püsilillepeenardega. Pargi alumises osas on harilikust elupuust poolkaarekujuline hekk, mille vahel väike avaus vaatega suurele aiavaasile. Pargi tagaossa jääb metsapark. Siin asub väike roostikuga ümbritsetud tiik, mida kasutatakse ka ujumiskohana.
Puittaimestiku liigirikkus on väike, võõrliike on 24. Enamiku liigirikkusest annavad peale II maailmasõda istutatud puittaimed.

Sisestatud: 26.09.2007.

Mälestise ajalugu


Praeguse suurejoonelise mõisahoone ehitas Peter von Stackelberg aastail 1819-21. Koos härrastemaja ehitamisega alustati ka vabakujulise pargi rajamist, mida põhiosas jätkas juba järgmise omaniku Carl Otto von Stackelbergi abikaasa Wilhelmine von Ungern-Sternberg 1830. aastatel. Temale on pühendatud pargis asuv graniidist mälestuskivi. Pargis oli põhirõhk suurel ja keeruka kaldajoonega tiigil, mis praegu on osaliselt taastatud. Paisjörvel libisesid omal ajal gondlid, mida valgustasid värvilised paberlaternad. Ei puudunud ka neogootilikud paviljonid ja paadisillad. Mõisapargi esiväljakule on rajatud suur muruplats ja kaarjas tee. 20. saj. algul kasvasid peahoone ees pügatud pärnad, mis praeguseks on kadunud. Eelmise sajandi algul asusid peahoonetagusel alal looklevad teed. Hiljem on seda planeeringut muudetud ning tagaaed on saanud regulaarsema lahenduse.

Sisestatud: 26.09.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1). Suure kaitsevööndi kehtestamine on menetluses (vt lisatud skeem).

Sisestatud: 08.12.2008.