Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Harju-Risti kirik, 15.saj.
Mälestise registri number 2934
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
Mälestise vana number 284
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis Risti kirik (120589931)

Inspekteerimised(20)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.08.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Mälestise tunnus


Ainus tsentreeritud ruumilahendusega kihelkonnakirik Eestis.

Sisestatud: 12.10.2005.

Mälestise kirjeldus


Pühale Ristile pühitsetud ehitis oli ilmselt kavandatud lihtsa kahevõlvikulise kabelina, millest jõuti enne Jüriöö ülestõusu (1343) valmis vaid nüüdse kooriruumi seinamüüristiku alumine tsoon. Too kiriku vanim osa on paksu müüritisena praegugi hästi jälgitav. Algsetena on selle põhjapoole jäävas seinalõigus säilinud preestrite käteloputamisorv e. piscina ning ümarkaarne sakramendiniśś.

Jüriöö sündmused olid kiriku patrooni – Padise kloostrit sedavõrd rängalt tabanud, et viimasest sõltuvas Harju-Risti kirikus suudeti ehitustöid jätkata alles 1420. aastatel. Algehitis kavandati kooriruumiks. Selle seinad ehitati praeguse kõrguseni. Koor võlviti arvatavasti tähtvõlvina (purustati Liivi sõjas). Algsest võlvisüsteemist on nähtavad tellistest roidefragmendid, mis ehituskunstiliselt erinevad samal perioodil püstitatud pikihoone võlvikaarte profiilidest. Järelikult lõpetati esimesena koor koos kõrge võidukaarega ning seejärel pikihoone. Perioodi detailsemal iseloomustamisel väärib märkimist pikihoone lääneseina välisküljel paljanduv suur teravkaarne niśś, mis on Eesti sakraalarhitektuuris kordumatuks motiiviks, eriti oma asukoha tõttu. Niśis on säilinud süvend, kuhu oli kinnitatud krutsifiksi püstjas ristiharu. Niśś koos krutsifiksiga täitis välisaltari ülesannet. Teine erilaadne niśś asub kooriruumi põhjaseina välisküljel. Segmentkaarega sillatud madalat niśśi kasutati ülestõusmispühade ajal Kristuse sümboolse hauana. Enamasti kohtame samasugust niśśi Saare-Lääne kirikute pikihoones sees, kuid siin paikneb see kooriruumi välisseinas. Koori lõunaseina kavandati ümarkaarne preestriportaal ning laiad isteniśid vaimulikele.

Kolmandal ehitusperioodil võlviti pikihoone, millega seoses ehitati välisseinte tugipiilarid ja pikihoone-keskne neljatahuline piilar, mis pidi toetama servjoonvõlve. Kõrge võidukaar tuli nüüd ehitada madalamaks ja ümaramaks. Võidukaare töötlust lähemalt silmitsedes leiame selle faasitud serval kauni raidkivist kolmiklehe, mille alglätted ulatuvad Tallinna hilisgootika raidkunsti varasalve ja sealt lähtuvalt Padise kloostrikiriku vööndkaartele ja konsoolidele. Padise kloostri otsene eeskuju ilmneb ka läänetorni ehitamisel. Kui Harju vanematel kirikutel (Keila, Jõelähtme, Padise) kohtame väikest viilutorni, siis Harju-Ristis leiame antud tornitüübi edasiarenduse. Ümartorn toetub kirikupoolsel küljel viilu(konsool)tornile omaselt lääneviilule, kuid välisküljega mitte enam kahele konsoolile viilul, vaid kõrge sokli taolisele seinamüürile. Torni ehitamisel peeti silmas välisaltari (v.t. eespool) asukohta. Viimase lähedusse, torni II korruse vaheseina ehitati raidraamistuses luukava (kinni müüritud), mis avanes algselt välisaltari ees moodustunud platsile. Tõenäoliselt täitis ava väliskantsli funktsiooni. Koos välisaltariga moodustas väliskantsel, milles võidi eksponeerida reliikviat või hostist, omapärase vabaõhuteenistuse asukoha. Torni seinale müüritud kiriku nimemärk – reljeefne paerist ja allpool Kristuse peaga konsool osutavad ehitusajale peale 1425. aastat, kuna ligikaudu samal ajal valmisid Padise kloostrikiriku sarnaste reljeefpeadega konsoolid.

Kolmanda ehitusperioodi lõppedes kaeti pikihoone laudkatusega, mis 1504. aastal Padise abti eestvedamisel munk-nunn-katusekividega asendati. Uue ehitusmotiivi võrra täiendati ka kooriruumi. Idaseina raiuti uus hilisgooti ehisviiluga sakramendiniśś, samas pealistati “moodsa” ehisviiluga ka vana sakramendiniśś.

Kiriku omandisuhetes toimus muutus 1622. aastal, mil Harju-Risti kirik läks perek. Rammide eestkoste alla. Liivi sõjas kannatanud kiriku tugipiilarid lammutati, varisenud koorivõlv uuendati ning ühele lammutatud tugipiilari alusmüürile rajati käärkamber. Vajumise tagajärjel varisenud torni lääneosa ei taastatud.

Mõisakeskuseks muudetud Padise kloostrikirikust toodi Harju-Risti kirikusse altariseina kujundamiseks krutsifiksigrupi puuskulptuurid (umb. 1370-1380; asuvad Niguliste kirikus). Elusuurust ületavad figuurid on hinnatud kõige suurejoonelisema stiilipuhtusega, poeesia ja monumentaalse vormiselgusega gooti puuskulptuurideks Eestis. Sisustusest võib esile tuua kaks hauaplaati (15. saj.), hilisrenessanss-kantsli (umb. 1630, T. Heintze), baroksed pronksist kroonlühtrid (17. saj.), vaskbraa (17. saj.).

Sisestatud: 12.10.2005.

Meedia


Eesti Päevaleht 24.11.2005, Rein Sikk "Agne Trummalit jääb meenutama kirikukella kaja"
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=305927

Eesti Kirik 21.05.2014, Liina Raudvassari artikkel "Lahendatud mõistatus tõi kirikusse huvilisi"
http://www.eestikirik.ee/lahendatud-moistatus-toi-kirikusse-huvilisi/

Eesti Kirik 18.06.2014, artikkel "Vabadussõja pärg jõudis tagasi Risti kirikusse"
http://www.eestikirik.ee/vabadussoja-parg-joudis-tagasi-risti-kirikusse/

- Ärka üles, kes sa magad
http://www.eestikirik.ee/content/view/1037/92/
- Risti kirik peitis suurt hulka münte
http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=2252&Itemid=239
-Risti kirikust tuli päevavalgele ainulaadne põrand
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=445682
http://uudised.err.ee/index.php?06229180
- Risti kiriku münte peavad enda omaks nii kogudus kui ka riik
http://pluss.postimees.ee/?id=447024

Sisestatud: 13.03.2008.