Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Kohtu t.8, 1809.a., 1927.a.
Mälestise registri number 3001
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
X-koordinaat 542048.28
Y-koordinaat 6589029.12
Mälestise vana number 3
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 14.08.17

Menetleja: TLPA juhtivspetsialist, Henry Kuningas

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Arhitekt C. L. Engeli loomingu ning suurepärane klassitsistliku linnapalee näide.

Sisestatud: 14.09.2018.

Kirjeldus


Kelpkatusega 2-korruselise ehitise Pika Jala nõlva poole pööratud tagafassaad on kolmekorruseline. Selle allkorruse pikaks venitatud fassaadipinda liigendab rustika, millesse lõikuvad teemantkvaadrina kujundatud lukukiviga aknaavad. Fassaadi keskel kerkib rustikakorrusel kuue joonia sambaga ja kolmnurkfrontooniga portikus kergelt taanduva seinapinna taustal. Peafassaad Kohtu tänava suure krundi külgi palistavate tiibhoonete vahel on detailirikkam. Laia keskrisaliiti kroonib kolmnurkfrontoon ilmeka lünettaknaga, kõiki aknaid ümbritseb lai krohviraamistus, kusjuures I korruse akendel on raskepärased kolmnurkpealmikud kahel akantuslehtkonsoolil. Viimaste vahel on iga akna kohal ristkülikukujuline reljeefplaadike figuratiivse kompositsiooniga (ohverdavad eroodid). Risaliidil on tekstifriis "Parentum voto ac favore" - vanemate heade soovidega. Mõlema fassaadi räästajoont ja frontoone ääristab jõuline karniis hammaslõikega, korrustevahelist pinda kaunistavad aknalaiused akantusornamendiga stukkreljeefid. Hoone põhiplaan ja ruumide anfilaadne järjestus on vastavad klassitsistlikule sümmeetriataotlusele, kohati on hilisemate vaheseintega muudetud.

Sisestatud: 24.04.2013.

Ajalugu


Klassitsistliku aadlielamu ehitas tuntud arhitekt C. L. Engel Rägavere ja Mõdriku mõisate omaniku R. A. von Kaulbarsi tellimusel ajavahemikus 1809-14. Tiibhooned ehitati 1811 arhitekt C. J. Jänicheni projekti kohaselt. Alates 1920 on hoones tegutsenud erinevad ministeeriumid, viimasel paarikümnel aastal on hoones paiknenud Õiguskantsleri kantselei.

Sisestatud: 24.04.2013.