Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Toompea komandandi maja, 17.-19.saj.
Mälestise registri number 3011
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
X-koordinaat 541958.41
Y-koordinaat 6588799.07
Mälestise vana number 21
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 10.05.12

Menetleja: TLPA juhtivspetsialist, Henry Kuningas

Märksõna(8)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Tegemist on baroki ning klassitsismi üleminekul ehitatud hoone näitega.

Sisestatud: 03.09.2018.

Kirjeldus


Tegemist on hilisbarokset-varaklassitsistlikku arhitektuurikeelt esindava hoonega. Hoone on sokli-ning kahe põhikorrusega. Fassaadi ilmestavad rustikapinnad. Peafassaadil on kuus laia liseeni, millel on kapiteelidega pilastrid. I ja II korruse akendevahelised pinnad on kujundatud nelinurkses raamistuses, ruudukujulise äralõikega nurkadest, tahvlitega. Ülal lõpetab fassaadi profileeritud karniis. Aknaavasid rõhutab krohviraamistus, pilastrite kapiteelid on rokokoolike stukkmotiividega. Hoone küljefassaad aimab esifassaadi kujundust kuid on suuresti lihtsustatud. Sissepääs hoonesse asub esifassaadi vasakul küljel. Hoone seinapinnad on krohvitud ning hoonel on madal kelpkatus.

Sisestatud: 03.09.2018.

Ajalugu


Komandandi maja ehitusaeg langeb suurtes piirides kokku Tallinna bastionaalvööndi laiendamise ja kindlustamise kõrgajaga enne Põhjasõda. Lisaks Erik Dahlbergile on Rootsi Läänemeremaade provintside kindlustuste, st siis bastionaalvööndite, moderniseerimisega seotud suur hulk fortifikatsiooniinsenere. Üks tituleeritumaid neist oli Jacob Stael von Holstein, kes sündis küll tagasihoidliku bürgermeistri pojana Pärnus, kuid ajastule iseloomulikult tegi hiilgavat karjääri Rootsi kuninga sõjaväes, tõsteti 1652 aadliseisusesse ning määrati 1660 Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Saaremaa artilleeriaülemaks, sh vastutas neis provintsides teostatavate kindlustustööde eest. 1679 Riias duellandi kuulist langedes oli ta kindralmajori auastmes ning talle kuulus mitu mõisat Eesti- ja Liivimaal, lisaks ka majad Tallinnas ning Riias .
Von Holstein omandas praeguse Toompea 1 kinnistu arvatavalt 1660.aastatel. Kinnistu erandlikku ja veel praegugi silmapaistvat asukohta otse rajatava bastionaalvööndi taga saab seletada Holsteini silmapaistva mõjuvõimuga, mis tegi temast teistest linnakodanikest veidi „võrdsema“. Erinevalt all-linna tihedast kinnise ehitusviisiga hoonerägastikust oli kavandatav hoone moodne linnavilla abihoonete ja rohelise aiaga. Paraku ei ole säilinud hoone ehitusprojekti, samuti puuduvad sekundaarsed allikad maja arhitekti ning täpse ehitusaja suhtes. Kindlasti on hoone asukoht näidatud 1686.aasta linnaplaanil koos äsja valminud Toompea valliväraga. Kui von Holsteini pärijad maja 1693 riigile müüvad, on hoone siiski veel lõpuni ehitamata . Hoone valmib nähtavasti õige pea ning see võetakse kasutusele linna komandandi residentsina, milleks see jääb ka peale Tallinna vallutamist 1710 Peeter I poolt. Maja kõige tuntum elanik oli Peeter I protežee, sõjavangi langenud Etioopia vürsti poeg Abram (Ibragim) Hannibal, Puškini vaarisa, kes oli Tallinna komandant aastatel 1742-52.
Ants Heina hüpoteesi kohaselt on tõenäoline, et Komandandi maja algse projekti koostas Jacob Stael von Holstein ise; nii tollal kui hiljemgi oli fortifikatsiooninseneridel kombeks projekteerida ka tsiviilhooneid.
Kui algne hoone oli ristkülikukujuline, mille moodustas praegune tänavaäärne maht, siis 1798.aastal koostatud Komandandi maja ülesmõõtmisjoonistel on hoonele lisatud juba hoovipoole ühekorruseline maht, kus keldris oli massiivne, osaliselt tänaseni säilinud mantelkorsten ning I korrusel esinduslik saal. Hoone tollane peafassaad oma kõrge kelpkatuse, sissepääsu rõhutava bareljeefidega kaunistatud kolmnurkfrontooni, kolossaalpilastrite, kõrge sokli ning akendevaheliste tahveldistega sarnaneb teise 17.saj teisel poolel ehitatud, kuid tänaseni oma algse ilme säilitanud klassitsistlikku barokki esindava linnapaleega – nn Roseni majaga Pikk 28. Fassaadil rõhutab veelgi kesktelge I korruse rõdu, mis toetub eenduvale ärklile. Mitmed uurijad seovad Komandandi maja juurde- ja ümberehitust 1773 valminud Kubermanguvalitsuse hoonega ning selle arhitekti Johann Schultziga .
1825.aasta Insenerikomando fassaadijooniste tegemise ajaks on olukord juba muutunud: kõrge kelpkatus on juba asendatud praeguse, madala plekktahvlitest kelpkatusega; ümberehituse käigus on seejuures lammutatud ka uhke kolmnurkviil. 1830. aastatel lisati hoovipoole ka praegune kaarekujuline maht ja tõenäoliselt kaotati ka peafassaadi rõdu ühes ärkliga, kuid lisati selle asemel postidele toetuv puidust veranda tänavaäärse mahu hoovipoolsele küljele. Selle perioodiga suuremad ümberehitused ka lõppevad, edaspidi muudetakse vähemal määral plaanijaotust ning ehitatakse korduvalt ümber abihooneid. 1864.aastast 1938.aastani kuulus maja koos kinnistuga Kaarli kogudusele, nõukogude perioodil tegutses majas ENSV Statistika Valitsuse asutused, peale taasiseseisvumist EV Piirivalveamet.
2009 hoone restaureeriti põhjalikult Raul Vaiksoo projekti kohaselt ning kohandati Riigikogu Kantselei tarbeks.

Sisestatud: 19.04.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Asub Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal, eraldi kaitsevööndit ei kehtestata

Sisestatud: 19.04.2012.