Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu Pikk t.15 hooviansambliga, 15.-20.saj.
Mälestise registri number 3036
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
X-koordinaat 542274.52
Y-koordinaat 6589167.49
Mälestise vana number 45
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 07.10.13

Menetleja: TLPA juhtivspetsialist, Henry Kuningas

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Elamukompleks, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840, 1841-1917, 1940-1991.

Mälestise tunnus


Hoonetegrupp Pikk 15 on Tallinna vanalinna muinsuskaitseala Pika tänava piirkonna arhitektuurse ansambli lahutamatu osa, mis moodustab koos Börsi käigu ja Suurgildi hoonega lahutamatu koosluse. Kogu ansambel on tervikuna hästi säilinud, hoonetes leidub mitmeid arhitektuurajaloolisi ja kunstiväärtuslikke detaile.

Sisestatud: 02.07.2014.

Kirjeldus


Hoonetegrupp asub vanalinna ühe peamise tänava ääres, Suurgildi hoone suhtes teisel pool Börsi käiku ning ulatub Laia tänav 12 maja taha. Oma väga kõrge keskaegse otsaviiluga on tänavapoolne hoone Pika tänava oluliseks maamärgiks. Börsi käik seob Pikk 15 peahoone Suurgildi hoonega visuaalselt lahutamatuks grupiks. Pikk 15 kinnistu koosneb kokku seitsmest hoonest, mis ümbritsevad kitsast munakivisillutisega sisehoovi. Peahoone fassaadi avade jaotust, mis annab hoonele klassitsistliku ilme, on muudetud juba enne 1825.a. seoses peahoone kolmekorruseliseks ümberehitamisega, mitmeid väiksemaid avade muutusi on tehtud 19.sajandi lõpust kuni 20.sajandi keskpaigani. Ruumide siseplaneeringut on samuti korduvalt muudetud, keskaegne diele-dornse planeering on siiski aimatav. Diele ruum on jagatud horisontaalselt kaheks korruseks, uut vahekorrust toetavad neli metallposti. Teise korruse laes on laemaaling.
Hoonetegrupis leidub väärtuslikke ehitusajaloolisi detaile ja konstruktsioone nagu raidkivist detailid, paekiviplaatidest põrandad, trepid, aknad ja hoonete keskaegsed põhikonstruktsioonid. Säilinud ka klassitsismi ajast stukk-karniise ja puit-tahvleid akende all.
Praegu on hooned kasutusel põhiliselt kortermajadena, peahoone esimesel ja vahekorrusel paiknevad käsitöökauplused-töökojad. Keldrit ja ühte hoovihoonet kasutatakse laona.

Sisestatud: 02.07.2014.

Ajalugu


Pikk 15 Kinnistut mainitakse esmakordselt 15. sajandi algul. Oletatavasti kuulus kinnistule kunagi ka praegune Börsi käigu ala, mis 1413. aasta lepingu alusel loovutati Suurgildile. Kinnistule kuulusid ka elamukompleksi taga asunud kolm kiviaita (praegune Lai t. 12 kinnistu) ja kaks kiviaita Pika tänava joonel. 1636. aastal mainitakse kinnistu valdustesse kuuluvateks: elamu, selle kõrval poed (Pika tänava joonel), kiviaidad, keldrid ja pööningud ning pool õlleköögist. 1729. aastal eralduvad kinnistust kaks poodi, hilisemad iseseisev kinnistud Pikk t. 13.
Pika tänava äärse peahoone fassaad on säilinud keskaegse kõrge kolmnurkviiluga suunatuna tänava poole. 1825.a. tänavavaate joonistustel on näha, et selleks ajaks oli kõrge keskaegne diele juba likvideeritud ja hoone muudetud kolmekorruseliseks. Ka praegune avaderütm on põhiliselt pärit tolleaegsetest ümberehitustöödest.
Fassaadil on hiljem tehtud mitmeid väiksemaid muudatusi, põhiliselt avade suuruses ja arvus. Teadaolevad on 1891.a. tänavapoolse elamu fassaadi ümberehitus arhitekt E. Bernhardti projekti järgi, 1898 järjekordne ümberehitus arhitekt K. Wilckeni projekti järgi, 1949.a. elektritarvete poe akende ümberehitus suuremateks akendeks, 1950. ja 1955.a. rajati Börsi käigu poolsesse seina uued aknad.
20.sajandi keskpaigast alates on tehtud hoonete siseplaneeringutes muudatusi. 1995. aastal restaureeriti kangialuse sepisvärav. 1997. aastal korrastati sisehoovi pinnakatted (munakivide ülesvõtmine ja paigaldamine uuele aluspadjale, mullaga täitmine ja muru külvamine kividevahelisse ruumi). 1998. aastal tehti õuehoonete katuste parandusi. Fassaadid restaureeriti 2007. aasta suvel, mille käigus paigaldati vajumise edasiarenemise takistamiseks pragudesse tammekiilud.

Sisestatud: 02.07.2014.