3041 Elamu - administratiivhoone Pikk t.28, 1670.a., 19.-20.saj.

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu - administratiivhoone Pikk t.28, 1670.a., 19.-20.saj.
Mälestise registri number 3041
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 15.04.1997
Registreeritud 15.04.1997
X-koordinaat 542388.39
Y-koordinaat 6589260.33
Mälestise vana number 50
Ava kaardil
Foto: Eero Kangor, 25.01.2016
Foto: Eero Kangor, 25.01.2016 Elamu - administratiivhoone Pikk t.28, 1670.a., 19.-20.saj. Elamu - administratiivhoone Pikk t.28. 06.04.2016. Foto: Timo Aava Pikk 28 fassaad. Foto 13.02.2007 1990-te alguses paigaldatud maalitud ahi. Foto 27.08.2009 Stukk-dekoor 19.sajandist. Foto 27.08.2009
Galerii(6)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27) Kuupäev: 30.08.1996

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 30.01.15

Menetleja: TLPA juhtivspetsialist, Henry Kuningas

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Eramu, Ehitusperioodid, 1521-1710.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Ahitektuur-ajalooliselt väärtuslik barokkelamu, üks esimesi Baltimaades. Hoonetekompleks moodustab koos Olevi gildi ja Mustpeade majaga Pika tänava frondi lahutamatu osa.

Sisestatud: 03.07.2014.

Kirjeldus


Kolmekorruseline algselt barokne, historitsistlike detailidega aadlielamu ruudukujulise sisehooviga, mida ääristavad kahe- kuni kolmekorruselised hoonemahud. Pika tänava sümmeetrilise fassaadi esimene ehk soklikorrus on kujundatud krohvrustikaga, mõlemal pool tsentraalset silindervõlviga kangialust on ümarkaarsed aknad. Kahe elukorruse seinapinda liigendavad akendevahelised joonia kapiteeliga pilastrid ning baroksed ehistahvlid pea- ja mezzaninokorruse akende vahel. Peakarniisi kohal on Rosenite polükroomse vapikompositsiooniga kolmnurkviil. Fassaadi dekoratiivdetailid nagu vapp ja kapiteelid on raidkivist, oletatavasti Winant Nacke töö.
Hoone siseplaneering tuleneb kesksest kangialusest ja sisehoovist. Soklikorruse põhiplaani ebakorrapärasus võib olla tingitud algse keskaegse hoone põhikonstruktsioonidest. Ülemiste korruste ruumid paiknevad anfilaadselt piki fassaadi. Sisekujundus pärineb 19.sajandist, ruumides on rohkelt stukk-dekoori, puittrepid. Peahoone teise korruse parempoolses ruumis asub 1990-te alguses Rootsist toodud maalitud ahi, mis on Tallinna arhitektuuris ebatüüpiline.

Sisestatud: 03.07.2014.

Ajalugu


Üks esimesi barokkelamuid Baltimaadel, tuntud Roseni majana. Selle ehitas 1670-74 Tartu õuekohtu viitsepresident Axel von Rosen kaua varemetena seisnud kahe keskaegse maja kohale. Hoone on kahekorruseline, kõrge kelpkatusega, sümmeetrilise fassaadiga. Erilise pidulikkuse annavad elukorruseid läbivad jõulised joonia kapiteelidega pilastrid ning baroksed ehistahvlid pea- ja mezzaninokorruse akende vahel. Eelnevat täiendab peakarniisilt tõusev Rosenite polükroomse vapikompositsiooniga kolmnurkviil. 18s IIp olid fassadi kaheksa pilastrit puna-valgeks marmoreeritud. Sisekujundus on muudetud. Puutrepp ja lihtsad stukklaed suuremates ruumides tehti 19s.

Sisestatud: 19.09.2011.