Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pühitsemisrist, 19.saj. (seko)
Mälestise registri number 3283
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 21.04.1997
Registreeritud 21.04.1997
Mälestise vana number 117-k

Paikvaatlused(6)

Seisund: avariiline

Paikvaatluse kuupäev: 14.07.16

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(5)

Kunst, Objekt, Maal, Monumentaalmaal, Seinamaal.

Mälestise tunnus


Kunstiväärtusega, harvaesinev seinamaali motiiv 19.sajandist

Sisestatud: 29.10.2004.

Ajalugu



Teatmed ajaloost: Valge rist punasel väljal on Johanniitide (Malta) ordu sümbol. Kirikuseinale tekkisid nad ilmselt 18. sajandi lõpust, s.o. Otto Reinhold Ludvig von Ungern-Sternbergi ajast, kes ostis 1796. aastal Suuremõisa, oli kiriku patroon ning ka Malta ordu rüütel, samaaegselt kui Vene keiser Paul I oli selle ordu suurmeister. (E. Ederbergi andmeil)
Kaitse all 1983.a.

Sisestatud: 29.10.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Tehnika: polükroomia, seko.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19.saj.
Mõõtmed: l- ligikaudu 106 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): värv kihiti irdunud, peaaegu täielikult hävinud punane foon.
Lõunapoolse haara all näha pikipragu, sama haara peal suurem auk.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Polükroomne seinamaaling seko tehnikas pikihoone O-seinal võidukaarest vasakul, kujutab sinise ja musta kontuuriga punase põhjaga sõõrjat välja, mille keskel on valge malta rist. Risti haarade otsad on tugevate komnurksete sisselõigetega ja musta varjukontuuriga. Dateering vajab täpsustamist. Kuigi 1863 - 1869 kapitaalremondi käigus ehitati klassitsistlik peegellagi ja katusekarniis, kõrgendati pikihoone seinu 1,5 m võrra vaid tornipoolses osas. Seega võimalus, et pühitsemisristid olid seal juba eelnevalt kasvõi 18. sajandi lõpust, jääb siiski oletuseks.

Teatmed ajaloost: Valge rist punasel väljal on Johanniitide (Malta) ordu sümbol. Kirikuseinale tekkisid nad ilmselt 18. sajandi lõpust, s.o. Otto Reinhold Ludvig von Ungern-Sternbergi ajast, kes ostis 1796. aastal Suuremõisa, oli kiriku patroon ning ka Malta ordu rüütel, samaaegselt kui Vene keiser Paul I oli selle ordu suurmeister. (E. Ederbergi andmeil).
Koostas: Liivika Krigoltoi, kunstiteadlane

Sisestatud: 20.04.2009.