5712 Vabadussõjas hukkunute matmispaik
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Vabadussõjas hukkunute matmispaik |
---|---|
Mälestise registri number | 5712 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ajaloomälestis |
Arvel | 17.06.1997 |
Registreeritud | 17.06.1997 |
X-koordinaat | 691614.75 |
Y-koordinaat | 6388487.64 |
Mälestise vana number | 128-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(5)
Paikvaatluse kuupäev: 31.01.17
Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim
|
Mälestise tunnus Vabadussõjas, võitluses Eesti iseseisvuse eest, langenute matmispaik. |
Kirjeldus Mälestussammas on taastatud koopiana ja kujutab umbes 2,5 m kõrgust, maakividest laotud alusele asetataud graniitsammast, mille esiküljel on ümarpetiku kujuliselt lihvitud pinnal ratsarügemendi embeem ning tekst: "SIIN/VÕITLES/VABADUS-/SÕJAS/I/RATSAPOLK/19.IV.1919." Mälestussamba ees asuvad graniitahvlid kuue lahingus langenute nimedega. (M. Strauss, Vabadusõja mälestusmärgid I, Keila 2002) |
Ajalugu Misso lahing toimus 19.aprillil 1919 a. 26. mail 1935. a avati Missos Oravasaaremäel mälestussammas, millega austati Vabadussõjas langenud kuue husaari mälestust ning jäädvustati 1. ratsapolgu lahingutegevus. Avapidustustele oli üles rivistatud terve ratsarügement. 2,5 meetri kõrguse graniitsamba avas kindralleitnant Johan Laidoner. Mälestusmärk purustati 30.septembril 1945. a ning taastati 1989.a algse samba koopiana. Samba pidulik avamine toimus 27. augustil 1989.a. Vaid mõne ammu kaugusel vabadussõja monumendist on püstitatud Teise maailmasõja mälestusmärk. (R. Viljat, Eesti Vabadussõja mälestusmärgid. Tänapäev 2008) |