Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Hoonete kompleks, kus aastail 1833-1877 elas ja töötas Friedrich Reinhold Kreutzwald
Mälestise registri number 5744
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 17.06.1997
Registreeritud 17.06.1997
Mälestise vana number 719
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 03.07.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Mälestise tunnus


1790-93 ehitatud tüüpiline väikelinnaelamu.
Eesti kirjaniku ja arsti, kelle looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu, elu- ja tööpaik. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks.

Sisestatud: 24.07.2006.

Mälestise kirjeldus


Ühekorruseline kõrge poolkelpkatusega pikk puumaja. Ärklitubadega hoone otstel. Sissekäik ühes otsas. Esikust pääs saali, söögituppa ja sealt õuepoolsesse kööki, mille kõrval asusid magamistoad.

Sisestatud: 24.07.2006.

Mälestise ajalugu


Fr. R. Kreutzwald kolis majja 1833, 1881-91 oli maja üüril laulu ja mänguseltsi „Kannel” käes; 1910-40 tegutses majas Võru Eesti Käsitööliste Abistamise >Selts. 1908 oli krundil 2 elamut, kaks aita, kaks kuuri, tall, kelder ja pesuköök. 1941 maja riigistati ja kohandati Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumiks. 1961 ehitati ümber vana ait (aastast 1797) ja remonditi maja. 1979-88 toimunud restaureerimistööde käigus taastati interjööris 19.s. keskpaiga miljöö (sisekujundusarhitekti L. Pärtelpoeg)

Sisestatud: 24.07.2006.

Meedia


Silja Joon, Sügisel võib külla minna. - Töörahva Elu. 25.08.1987
Siiri Toomik, Restaureerimisest Kreutzwaldi muuseumis. - Töörahva Elu. 10.09.1987

Sisestatud: 07.12.2016.