Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kadrina kirikuaed ja kalmistu
Mälestise registri number 5764
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis, ajaloomälestis, arheoloogiamälestis
Arvel 25.06.1997
Registreeritud 25.06.1997
X-koordinaat 621107.83
Y-koordinaat 6580192.03
Mälestise vana number Arh. 440, Arhe. 622-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(13)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 04.10.18

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Mirjam Abel

Märksõna(15)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu, Kirikuaed.
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Mälestise tunnus


Ajastu tüüpiline, hästi säilinud 18.-19. saj pärinevate hauatähiste ning jälgitavate piiridega kirikuaed ja järjepidevalt hooldatud kalmistu.

Sisestatud: 02.05.2005.

Kirjeldus


Kadrina kirikuaed ja kalmistu on hea näide kirikuaia juurde kujunenud kalmistust. Kirikuaeda ümbritseb ida poolt paekivimüür. Erinevate surnuaiajärkude vahel on paekivimüür. Kiriku peasissekäigust kuni kalmistu lõunaväravani, risti läbi kalmistu kulgeb põlispuude alle. Kalmistuaia lõunavärava seisukord on halb, trepistik ja väravapostid on lagunenud. Kalmistu paikneb langeval maastikul.

Sisestatud: 02.05.2005.

Ajalugu


15. saj kiriku valmides, hakati kiriku ümbrust kasutama matmispaigana. Kirikut ümbritsev plats, mille piirdeks on kolmest küljest surnuaia müür ja neljandast kabeli tagant idast läände kulgev mõtteline joon, oli esimeseks surnuaiaks. Kirikuaia põhjapoolsest väravast sisenedes, paremat kätt olevat nurka nimetati katkuaiaks, sest sinna olevat maetud Põhjasõja ajal ja varem katku surnuid. 1924. a Vabadussõja mälestussamba tööde käigus tuli sellest piirkonnast päevavalgele matmispaik, mille ajaloolased dateerisid 1710. a katkuaega. Kadrina kalmistut on ümbritsenud ka piirdemüür. Juba 1757. a kõneldi sellest kui lagunenust ja lubati järgmisel suvel parandada. Ilmselt seda tehtgi. 1815. a on juttu surnuaia müüri katmisest muruga. 1878. a olevat õnnistatud kabelist lõuna poole rajatud uus surnuaed. Seoses laienemisega kaotati teelõik, mis varem läks Rakvere poolt tulles otse üle pärastise kalmistu Loobu jõeni. 1878. a on pärit ka kalmistut läbiv tee kiriku eest lõunasse. Et selleski kalmistuosas mõne aja möödudes ruumikitsikus kätte tuli võeti 1920-ndail a lääne poolt juurde uus maatükk kalmistu jaoks. Ja peale II maailmasõda veel üks osa edasi Loobu jõe poole. Vastavalt sellele kuidas kalmistu suurenes laoti juurde ka ümbritsevat kiviaeda, mis eristab kalmistul erinevad kujunemisjärgud.

Kirikuaeda ümbritseb ida poolt 2004. a taastatud paekivimüür. Põhjavärav ja müür on taastatud juba 1990-ndate aastate lõpul.

Sisestatud: 02.05.2005.

Kaitsevööndi ulatus


1. Kadrina kirikuaia ja kalmistu (reg nr 5764) kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 02.05.2005.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 16.02.2015.