30.10.2014 toimus registri suuremahulisem uuendamine. Seoses sellega võib esineda registri töös hälbeid ja/või tõrkeid.

Probleemide jätkumisel kasutada puhverdatud failide uuendamiseks brauseri info värskendamist (F5 e. Refresh kasutamine) või tühjendada brauseri vahemälu (põhjalik õpetus Google abikeskuses). Peida teade.

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Esku kalmistu
Mälestise registri number 5797
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.06.1997
Registreeritud 25.06.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(11)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 27.11.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Mirjam Abel

Mälestise tunnus


19. saj pärinev, kivist ja metallist hauatähistega mõisa- ja külakalmistu silmapaistev näide, mis peegeldab kohalikku kultuuri- ja ajalugu ning on kalmistukultuuri arengu erakordseks näiteks, sisaldades 19. sajandi kabeliseadusest lähtnunud hauakujunduse vorme ja andes ülevaate nii metalli- kui kivitöö meistrite tööst.

Sisestatud: 17.07.2008.

Mälestise kirjeldus


Kalmistut piirab kolmest küljest ca 1 m kõrgune raudkiviaed ja lõunaküljest Altja jõgi. Põhjapoolne aialõik eraldab kalmistu vana ja uue osa. Lääneküljel paikneb algupärane kahepoolega sepisvärav. Väravapostid on tehtud raidkividest. Vana kalmistu jaguneb kaheks tsooniks. Idaosas on säilinud Esku kalmistule ainuomased metallristid tammepuust plaatidega ja ülalt ahenevad hauakivid. Läänepoolne ja lõunapoolne osa kalmistust on kasutusel ja seal leidub ka kaasaegseid hauakujundusi. Kalmistul asuvad kivist kabel ja surnukuur.

Sisestatud: 17.07.2008.

Mälestise ajalugu


Esku surnuaia pühitsemine toimus samaaegselt Esku kabeli pühitsemisega 1845.a 28. oktoobril. Kalmistu ja kabeli rajajaks oli Sagadi mõisnik Paul Eduard von Fock. Esku kabeli projketieeris balti-saksa arhitekt J. Schellbach ja kabeli ehitustööd toimusid aastatel 1844-1845. 1845. a paigutati vastvalminud kabeli tippu vaskrist munaga. 1877. a rajati tornipoolseta seinte toestuseks hoona nurkadesse massiivsed kontraforssid ja paigaldati kaks müüriankrut. 1907. a remonditi põhjalikult torniosa koos katusega. Viimane kapitaalremont tehti 1990.a. Kabeliga oletatavasti üheaegselt rajati kalmistule ka surnukuur.Kalmistu lõunakülg jäi Sagadi mõisa matusepaigaks ja põhjapoolset osa sai kasutada mõisa talupojad. P. E. von Focki poolt oli kirjutatud Esku kabeli seadus, mis kehtestas kindla korra surnuaial, matuste puhul ja kabelis. Vastavalt kabeliseadusele pidid kõik hauad asetsema üksteise kõrval sirgetes ridades, olema pärast matust korralikult üles tehtud, suvel rohumätastega kaetud ning tähistatud ühemõõduliste puitristidega, millele oli ettenähtud tahvel kus pidi olema kirjas surnu nimi vanus suremise aeg ja surnule kohane pühakirja salm. Mõisa poolt anti risti, tahvlite, värvi ja puusärgi lauad kuni 1900. aastani. Esimesed malmristid pandi 1894. a Juhan Weinmannile ja Anna Leena Waabianile. Peale P. E. Focki surma 1884. a lubati juba ükskõik millisese materjalist tehtud risti, kuid risti suurus ja vorm pidid säilima puidust ristide eeskujul. Nii kestis kuni 1918. aastani.

Sisestatud: 15.04.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Esku kalmistu, reg nr 5797 - Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 18.07.2008.