30.10.2014 toimus registri suuremahulisem uuendamine. Seoses sellega võib esineda registri töös hälbeid ja/või tõrkeid.

Probleemide jätkumisel kasutada puhverdatud failide uuendamiseks brauseri info värskendamist (F5 e. Refresh kasutamine) või tühjendada brauseri vahemälu (põhjalik õpetus Google abikeskuses). Peida teade.

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tartu Püssirohukelder, 1768-1778.a.
Mälestise registri number 6892
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
Mälestise vana number 197
Liigitus ehitismälestis
Ehitisregistri ehitis Restoranihoone (104017850)

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 03.05.12

Inspektor: Tartu Linnavalitsus, Egle Tamm

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Ladu, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Püssirohulaona ehitatud võlvitud hoone on väheesinev sõjalise otstarbega 18. sajandi ehitise näide.

Sisestatud: 22.11.2010.

Mälestise kirjeldus


Ehitis koosneb eelkeldrist, selle taga asuvast peakeldrist, viimast kolmest küljest ümbritsevast koridorist ning õhušahtist, mis Tähetorni lähedal maapinnani ulatub. Põrandast nelja meetri kõrgusel algab teravkaarne võlv. Keldril on ainult üks välissein Toomemäe kirdenõlval.

Sisestatud: 31.07.2012.

Mälestise ajalugu


Püssirohukelder ehk laskemoonaladu valmis 1770. aastatel. Kelder on ehitatud Toomemäge liigendanud vagumusse. Ehituseks kasutatud tellised saadi keskaegse Maarja kiriku varemetest, mis ülikooli arhitekti J. W. Krause teatel selleks lammutati. Vagumuse täitmiseks saadi materjali ka piiskopilinnuse müüridest. Kindluse ehitustööde seiskumise järel kuulus aastatel 1778–1800 linnale. 19. saj algul anti muldkindlustuste ala koos keldriga ülikoolile. 1827. aastal rentis ülikool keldri õlletööstur Schrammile. 1896. aastal alustas ülikooli matemaatika-füüsika teaduskond seal maavärisemise ning magnetiliste nähtuste uurimist. I maailmasõja ajal evakueeriti keldris asunud instrumendid 1915. aastal Venemaale. Hiljem kasutati keldrit peamiselt juurviljalaona. 1982 avati kohvik-restoranina (sisekujundusprojekt Ü. Einasto); rekonstrueeritud 2000–2001 (projekt A. Roosaar).

Sisestatud: 22.11.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Lisa 1 mälestise asukoha skeem. Kuna mälestis asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, siis mälestisele eraldi kaitsevööndit ei määrata (alus Muinsuskaitseseadus § 25 lg 4).

Sisestatud: 22.11.2010.