Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Uue-Kastre linnuse territoorium vallikraaviga, 14-17.saj.
Mälestise registri number 7203
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
X-koordinaat 681596.45
Y-koordinaat 6475519.20
Mälestise vana number 512
Ava kaardil

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 24.07.23

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Militaarkompleks, Linnus, Piiskopilinnus, Ehitiste liigid, Kindlustus, Linnus, Piiskopilinnus, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Keskaegsed ajaloolist, fortifikatsiooniajaloolist ja arhitektuuriajaloolist väärtust omavad 15. s piiskoplinnuse varemed

Sisestatud: 28.02.2008.

Kirjeldus


Tegemist on endise linnuse asukohaga. Linnus on täielikult hävinud, säilinud on maa-alused maakividest ning mördiga kinnitatud müüritise juppe. Jõe kaldal on osaliselt säilinud palkidest parvalused, millele toetus linnuse kavatis. Linnusealal asub ka sinna 18. sajandil rajatud kõrtsihoone varemed, mis on käesoleval ajal ümber kohandatud looduskeskuseks.

Sisestatud: 03.09.2018.

Asukoha kirjeldus


Linnuse territoorium paikneb Tartu maakonnas, Luunja vallas, Kavastu külas ja on piiratud põhjast Emajõega.

Sisestatud: 03.09.2018.

Ajalugu


Tartu piiskopile kuulunud linnus ning tollipunkt Emajõel, asendas varem rajatud Vana-Kastre linnust. 1392 nimetatud palktõket üle Emajõe; linnus rajati ilmselt pärast 1342. Vanimaks osaks on oletatud 4-tahuIist tornlinnust, mis hiljem jäi flankeerivana linnuse SW-ossa, kaitstes W-küljel paiknenud väravat. Olet. 15. s. II v. oli linnus ulatuslikumalt välja ehitatud. Tõen. 16. s. I p. valmis linnuse väikese hoovi SO-nurgas ümar suurtükitorn laskekambritega allkorrusel. Pealinnusest W-sse jäi vallikraaviga piiratud eeslinnus, mida arvat, ümbritses pihttara. Vallutati venelaste poolt 1558; 16. s. lõpul oli varemeis, taastati 17. s. I p., vallutati taas 1656. 17. s. lõpul kavatsesid rootslased linnust rekonstrueerida (E. Dahlbergi proj. 1699), ent alanud Põhjasõja tõttu jäi kava realiseerimata. Tänapäevaks täielikult hävinud, madala veeseisu ajal on jõekaldas näha parvaluse fragmente. Linnuse territooriumil paiknevad nn Kantsi kõrtsi varemed.
(Eesti Arhitektuur, K. Alttoa)

Sisestatud: 28.02.2008.

Aruanded


Vindi, A. 1994. Aruanne inspektsioonist Tartu-Maarja kihelkonda 12.05.1994.a.

Sisestatud: 21.09.2010.