Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Võnnu kirik,14.-19. saj
Mälestise registri number 7310
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 16.09.1997
X-koordinaat 678365.31
Y-koordinaat 6464419.68
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(13)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 23.11.23

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Eesti suurimaid maakirikuid. Tartumaa üks vanimaid kirikuid. Arhitektuurselt on eristatavad erinevad etapid, sest kirikut on aja jooksul korduvalt ümberehitatud.

Sisestatud: 26.08.2008.

Kirjeldus


1361 aastal oli kirik arvatavasti 3-löövilise kolme traveega pikihoone (selle pikiseinad on umbes 7 meetri ulatuses säilinud) ja kvadraatse kooriruumiga. Ümarkaarne lõunaportaal viitab võimalikule pärinemisele 13. sajandist. 1783-1787 pikendati hoonet umbes 20 meetri jagu lääne suunas ning lisati torn. Uusehituse dekoor (rustikaliseenid, akende nurgalaienditega krohviraamistused) tähistab üleminekut hilisbarokilt varaklassitsismile. 1853 ehitati rõhtsillustega aknad ümarkaarseiks. 1870-1871 lammutati idaosa ja püstitati avar põikhoone. Samast ajast pärineb osa neogooti stiilis sisustusest (sealhulgas kantsel), lõpliku kuju sai sisekujundus 1881.
Kiriku altarimaali (1874) autor on O. von Moller. Altar on aastast 1884, orel aastast 1895 ja kell aastast 1766. Tähelepanu väärib Peterburi kunstniku Tresconi 1813. aastal loodud monument, mille laskis üles seada parun Nolcken Borodino lahingus langenud poja Reinhold von Nolckeni mälestuseks. See on üks kümnest Eesti territooriumil leiduvast 1812. aasta sõjasündmusi meenutavast kunstimälestisest.
(Eesti Arhitektuur IV. 1999)

Sisestatud: 26.08.2008.

Ajalugu


Võnnu Jakobi kirik on ehitatud 1232 -1236. 17. sajandil sai kirik sõdades korduvalt kannatada. Taastati Rootsi ajal krahv Oxenstierna eestvõttel. Remondi käigus laiendati ruume, ehitati torn (1787) ning rajati külgehitised (1871).

Sisestatud: 22.08.2008.

Meedia


-Ka vaene kogudus saab palju ära teha
http://www.eestikirik.ee/content/view/3976/49/

Sisestatud: 22.11.2007.