7310 Võnnu kirik,14.-19. saj
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Võnnu kirik,14.-19. saj |
---|---|
Mälestise registri number | 7310 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 16.09.1997 |
Registreeritud | 16.09.1997 |
X-koordinaat | 678365.31 |
Y-koordinaat | 6464419.68 |
Mälestise vana number | - |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(13)
Paikvaatluse kuupäev: 23.11.23
Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar
|
Märksõna(11)
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840, 1841-1917.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Eesti suurimaid maakirikuid. Tartumaa üks vanimaid kirikuid. Arhitektuurselt on eristatavad erinevad etapid, sest kirikut on aja jooksul korduvalt ümberehitatud. |
Kirjeldus 1361 aastal oli kirik arvatavasti 3-löövilise kolme traveega pikihoone (selle pikiseinad on umbes 7 meetri ulatuses säilinud) ja kvadraatse kooriruumiga. Ümarkaarne lõunaportaal viitab võimalikule pärinemisele 13. sajandist. 1783-1787 pikendati hoonet umbes 20 meetri jagu lääne suunas ning lisati torn. Uusehituse dekoor (rustikaliseenid, akende nurgalaienditega krohviraamistused) tähistab üleminekut hilisbarokilt varaklassitsismile. 1853 ehitati rõhtsillustega aknad ümarkaarseiks. 1870-1871 lammutati idaosa ja püstitati avar põikhoone. Samast ajast pärineb osa neogooti stiilis sisustusest (sealhulgas kantsel), lõpliku kuju sai sisekujundus 1881. |
Ajalugu Võnnu Jakobi kirik on ehitatud 1232 -1236. 17. sajandil sai kirik sõdades korduvalt kannatada. Taastati Rootsi ajal krahv Oxenstierna eestvõttel. Remondi käigus laiendati ruume, ehitati torn (1787) ning rajati külgehitised (1871). |
Meedia -Ka vaene kogudus saab palju ära teha |