Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rotermanni vabriku soolaladu, 1908. a.
Mälestise registri number 8128
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 24.10.1997
Registreeritud 24.10.1997
Mälestise vana number 917k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 20.11.13

Inspektor: TLPA peaspetsialist, Artur Ümar

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Kõrvalhoone, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Ladu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise kirjeldus


Paksude paekivist müüridega soolalao arhitektuurikeeles on otsesed viited kindlusarhitektuurile, millele osundavad seinu toetavad kontraforsid, akendeta seinapinnad ja nelinurksed nurgatornid. Esimese korruse siseruumes paiknes algselt võlvitud ruum soola hoidmiseks ning teisel korrusel läbi terve maja ulatunud ruum soola töötlemiseks. Tänaseks on esimene korrus keldriruumiks, selle kohal olnud ruum on aga jagatud nelja korruse vahel. Hoone välisseintesse on murtud uued aknaavad.

Sisestatud: 15.05.2014.

Mälestise ajalugu


Rotermanni tehaste ja vabrikute kompleksi aastatel 1905-1908ehitatud soolaladu on piirkonna suurejoonelisemaid paeehitisi. Soolalao arhitektiks oli baltisaksa insener Ernst Boustedt (1877-1931). Rotermanni kvartali esimesed hooned kerkisid Vriu väljaku põhjaküljele 1849. aastal. Toiduainete- ja puidutööstuse laienedes võttis kompleks 20. sajandi alguseks enda alla terve kvartali, kuhu ehitati tehaseid, vabrikuid, ladusid ja muid tööstushooneid. Rotermanni tehased lõpetasid tegevuse 1940. aastal. Alates 1945. kuni 1990. aastani tegutsesid kvartali hoonetes mitmed viljatööstused. Soolaladu rekonstrueeriti aastatel 1995-1996 arhitekt Ülo Peili ja sisearhitekt Taso Mähari projekti kohaselt.

Sisestatud: 15.05.2014.