8268 Rotermanni tehase aurusaeveski-sepikoja korsten, 1879-1880, 1922
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Rotermanni tehase aurusaeveski-sepikoja korsten, 1879-1880, 1922 |
---|---|
Mälestise registri number | 8268 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 31.10.1997 |
Registreeritud | 31.10.1997 |
X-koordinaat | 542824.90 |
Y-koordinaat | 6589167.46 |
Mälestise vana number | 947k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 27.04.20
Menetleja: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eritingimuste spetsialist, Oliver Orro
|
Märksõna(11)
Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Rajatis, Korsten, Ehitiste liigid, Rajatis, Korsten, Ehitusperioodid, 1841-1917, 1918-1939.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Ilmekas näide 20. sajandi alguse tööstusarhitektuuri rajatisest, kuulub Rotermanni tehasehoonete ansamblisse. |
Kirjeldus Auruveski-sepikoja korsten on kuuetahuline põletatud tellistest ehitis, mis asub Rotermanni tehasele kuulunud laudsepatöökoja, veskimasinate hoone, villatööstuse ja Rotermanni kaubamaja hoovis. Korstna aluseks on paekivist sokkel, mida kaunistab tellisest sakmeline karniis. Korsten on korrastatud ja sellele on paigaldatud öine valgustus. |
Ajalugu Rotermanni kvartalis ajalugu algab 1829. aastaga, kui seal omandas oma esimese kinnistu kaupmees ja tööstur, firma „Chr. Rotermann“ asutaja Christian Abraham Rotermann (1801-1870). Äritegevus sai alguse puidust ehitusmaterjalide valmistamise ja vahendamisega, mille tarvis ehitati kinnistule 1830. aastatel ka esimesed tööstus- ja abihooned. 1849. aastal valmis tänase Viru väljaku ääres Rotermanni kaubamaja, mille kõrvale kujunes aja jooksul terve vabrikute kompleks, kuhu kuulusid puidutehas, tärklise- ja piiritusevabrikud, jahutööstus, leivavabrik ning külmhoone. 1865. aastal sai võttis isalt firma juhtimise üle Christian Barthold Rotermann (1840-1912). Kvartali tihedam hakkas välja kujunema 1870. aastast alates, kui tänase Hobujaama tänava äärde kerkisid mitmed veskid, aidad ja laohooned. 1879. aastal valmis kõrge kivist korstnaga auru jõul töötanud katla- ja saehoone, mille projekteeris arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferi (1831-1900). 1887. aastal alustas tegevust makaronivabrik. 1888. aastal lisandus Mere pst. äärde esinduslik kaubahoone. Uus jahuveski valmis 1890. aastal, Hobujaama tänava ääres elevaatorihoone 1900. aastal. Katlamaja 50 meetri kõrgune korsten ehitati 1902. aastal. 1908. aastal valmis kvartali põhjaküljel insener Ernst Boustedti (1877-1931) projekteeritud soolalalao hoone. 1909-1910. aastal valmis Mere puiestee ääres Christian Barthold Rotermanni esinduslik elamu. 1912. aastal laiendas Rotermann kaubamaja ning ehitas uue leivatehase ja kontorihoone. Ettevõtte tegevus jätkus ka 1920. ja 1930. aastatel. Perekonna traditsioone viis edasi Christian Ernst August Rotermann (1869–1950), kellest sai 1921. aastal AS Rotermanni tehased juhatuse esimees. Tema juhtimisel jäi ettevõte edukaks jahu- ja leivatööstuseks. AS Rotermanni tehased lõpetas tegevuse 1939. aastal ning tehase varad natsionaliseeriti 1945. aastal. Tööstuslik tootmise lõppes suuremas osas hoonetest 1990. aastatel. 2006. aastal alustati kvartali renoveerimis-, väljaehitus- ja arendustöödega, mille tulemusena on kvartalis renoveeritud hooneid ja ehitatud juurde uusi. |
Allikad Lankots, Epp (2008). Mere pst 4, 4a ja 4b detailplaneering. Muinsuskaitse eritingimused. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 5461. |