Mälestise tunnus

Ilmekas näide 20. sajandi alguse tööstusarhitektuuri rajatisest, kuulub Rotermanni tehasehoonete ansamblisse.

Kirjeldus

Katlamaja 50 meetri kõrgunesel telliskorstnal on paekivist sokkel, mille kahel küljel tellistest segmentkaarse sillusega suitsulõõride avad. Sokli ülaosas on sakmeline telliskarniis. Korstna tellisosa on toestatud metallvitsadega. Korstnapits on kaunistatud sakmelise tellislaoga.

Ajalugu

Rotermanni kvartali ajalugu algab 1829. aastaga, kui seal omandas oma esimese kinnistu kaupmees ja tööstur, firma „Chr. Rotermann“ asutaja Christian Abraham Rotermann (1801-1870). Äritegevus sai alguse puidust ehitusmaterjalide valmistamise ja vahendamisega, mille tarvis ehitati kinnistule 1830. aastatel ka esimesed tööstus- ja abihooned. 1849. aastal valmis tänase Viru väljaku ääres Rotermanni kaubamaja, mille kõrvale kujunes aja jooksul terve vabrikute kompleks, kuhu kuulusid puidutehas, tärklise- ja piiritusevabrikud, jahutööstus, leivavabrik ning külmhoone. 1865. aastal sai võttis isalt firma juhtimise üle Christian Barthold Rotermann (1840-1912). Kvartali tihedam hakkas välja kujunema 1870. aastast alates, kui tänase Hobujaama tänava äärde kerkisid mitmed veskid, aidad ja laohooned. 1879. aastal valmis kõrge kivist korstnaga auru jõul töötanud katla- ja saehoone, mille projekteeris arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferi (1831-1900). 1887. aastal alustas tegevust makaronivabrik. 1888. aastal lisandus Mere pst. äärde esinduslik kaubahoone. Uus jahuveski valmis 1890. aastal, Hobujaama tänava ääres elevaatorihoone 1900. aastal. Katlamaja 50 meetri kõrgune korsten ehitati 1902. aastal. 1908. aastal valmis kvartali põhjaküljel insener Ernst Boustedti (1877-1931) projekteeritud soolalalao hoone. 1909-1910. aastal valmis Mere puiestee ääres Christian Barthold Rotermanni esinduslik elamu. 1912. aastal laiendas Rotermann kaubamaja ning ehitas uue leivatehase ja kontorihoone. Ettevõtte tegevus jätkus ka 1920. ja 1930. aastatel. Perekonna traditsioone viis edasi Christian Ernst August Rotermann (1869–1950), kellest sai 1921. aastal AS Rotermanni tehased juhatuse esimees. Tema juhtimisel jäi ettevõte edukaks jahu- ja leivatööstuseks. AS Rotermanni tehased lõpetas tegevuse 1939. aastal ning tehase varad natsionaliseeriti 1945. aastal. Tööstuslik tootmise lõppes suuremas osas hoonetest 1990. aastatel. 2006. aastal alustati kvartali renoveerimis-, väljaehitus- ja arendustöödega, mille tulemusena on kvartalis renoveeritud hooneid ja ehitatud juurde uusi. 1879. aastal valminud korstnaga aurukatlamaja hoone ei ole säilinud. Korsten asendati aastatel 1910-1912 uuega. Korstna projekteeris insener N. Šapošnikov. Katlamaja purustati 1941. aastal sõjategevuses. Uus katlamaja hoone valmis 1945. aastal. Taaskasutusse võeti ka vana katlamaja korsten ning jahutusseade. Katlamaja oli kasutuses kuni 1990. aastate alguseni. Nõukogudeaegne katlamaja hoone lammutati 2008. aastal.

Allikad

Eensalu, Monika ja Pihel, Laur (1999). Rotermanni korsten ja katlamaja. Tallinn, Hobujaama tn 1. Muinsuskaitse eritingimused. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n2 277.
Lankots, Epp (2008). Mere pst 4, 4a ja 4b detailplaneering. Muinsuskaitse eritingimused. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 5461.
Eensalu, Monika (2013). Muinsuskaitse eritingimused. Rotermanni korstna restaureerimiseks reg.nr. 8271. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti arhiiv n9 8160.