Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vana-Vigala mõisa kalmistu
Mälestise registri number 8406
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis
Arvel 03.11.1997
Registreeritud 03.11.1997
X-koordinaat 515097.77
Y-koordinaat 6515484.94
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(8)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 28.03.22

Menetleja: Raplamaa nõunik, Andrus Rospu

Mälestise tunnus


Ajastu tüüpiline balti-saksa perekonnakalmistu näide, kus on säilinud ajaloolised matused, kabel, hauatähised ja kalmistu piirdemüür koos esindusliku väravaga.

Sisestatud: 24.04.2012.

Kirjeldus


Vigala mõisa pargi kaguosas jõe kaldal. Loodeküljel paekivist laotud astmeline müür (taastatud), pealt kaetud betooniga, selle u 0,5 m h sepisaed. Metallist väravapostid. Sepisdetailidega lihtne kahepoolne metallvärav. Lõunaküljel, jõe kaldal, viilkatusega kivikabel. Fassaadi pool graniidist, nurgad tellistest, tagakülg paekivist. Ukseava korduvalt kinnimüüritud silikaatkividega. Hauatähised: Bernhard Ükskülli hpl.: kaks graniidist ristialuskivi. Carl Eduard Ükskülli hauaplaat: kivist hauaplaat, Emilie kivist hauaplaadi tükk. Kaheksanurkne kaheastmeline graniidist hauasamba alus. Clara Ükskülli samba alus. Boris Ükskülli graniidist sambaalus marmorist postiga. Bernhard Johann Üksküll Vabahärra ja Elisabeth Ükskülli garniithauaplaadid vappidega. Kaheastmeline graniidist hauasamba alus ümmarguse sambatalumiga. Aleksander von Ükskülli kivist hauaplaat. Väike kivist hauaplaat. Otto von Ükskülli graniidist hauaplaat. Julie Ükskülli väike kivist hauaplaat on lahtine ja paigalt nihkunud. Kalmistu on võsast puhastatud, kevadine koristustöö tegemata.

Sisestatud: 03.11.1997.

Ajalugu


1773. a keelas Vene keisrinna Katariina II kirikusse matmise ära. Mitu kihelkonna mõisnikku asutas seepeale oma mõisas perekonnakalmistu. Seda tegid nii Vana-vigalas Uexküllid kui ka Jädivere Ruckteschellid, Velise Rosenthalid ja Maydellid. Päärdu ja Konuvere Rennenkampfid ja Velise Wolskyd kasutasid aga kiriku üldkalmistut.
Matmispaika hakati rajama 1792. aastal, kivipiire ehitati 1856. aastal.

Sisestatud: 24.04.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 24.04.2012.