Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Suure-Jaani kirikuaed ja kalmistu
Mälestise registri number 8442
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 03.11.1997
Registreeritud 03.11.1997
Mälestise vana number Arhe. 68-k, Arh. 581
Liigitus ajaloomälestis, arheoloogiamälestis, ehitismälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 12.06.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(15)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu, Kirikuaed.
Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Kalmistu, Kirikuaed, Ehitusperioodid, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Suure-Jaani kalmistu paikneb Suure-Jaani linnas, Järve ja Liiva tänavate vahele jääval alal, kiriku kõrval. Praegu on kalmistu üldpindala 5,09 ha.
Kalmistu välispiirdeks on kivimüüritis-kuhjatis, kõrgusega kuni 1,0 m. Suure-Jaani kalmistu peavärav on kaetud kolmelööviline ühetipuline tellisehitis(h = 6,0 m), üldlaiusega 9,0 m, milles on ava transpordile(2,8 m) ja kaks ava jalakäijatele(a-1,0 m). Transportvärav on suletav puitvõrega, jalgväravatel võresid pole olnudki(kinnitised puuduvad). Abivärava moodustavad silikaadist postid (0,5 x 0,5), h = 1,5, mis on suletav hilisema aja keevisväravaga.
Ehitistest on Suure-Jaani kalmistul kuusnurkne graniitplokkidest alusel kivikabel, läbimõõduga 8,0 m, h = 8,0 m ja krohvitud abihoone (6,0 x 4,5 x 4,5)
Kalmistul paikneb metallhauatähiseid 507, sh 151 sepiseid, mis on pärit II maailmasõja lõpu eelsest perioodist. Sepisaedu on samast perioodist 59 ja kivist hauatähiseid 169.
Kalmistul on rohkesti vanu kunstiväärtuslikke hauakomplekse, mis vajavad kirjeldamist ja fotografeerimist.

(Kirjelduse koostas Anne Kivi 2000. aastal)

Sisestatud: 12.02.2007.

Mälestise ajalugu


Kalmistu rajati 16. saj.
Kalmistu on kasutusel matmispaigana.

(Kirjelduse koostas Anne Kivi 2000. aastal)

Sisestatud: 12.02.2007.

Aruanded


Joonuks, T. 2007. Aruanne arheoloogilistest järelevalvetöödest Suure-Jaani kirikaias 22. august 2007.

Sisestatud: 01.04.2012.

Meedia


- artikkel "Kiri: põhjendamatu mustamine"
http://www.sakala.ajaleht.ee/220905/esileht/arvamus/5017827.php

Sisestatud: 23.09.2005.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 16.03.2015.