8470 Püha Siimeoni kirik, 1752-55, 1870
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Püha Siimeoni kirik, 1752-55, 1870 |
---|---|
Mälestise registri number | 8470 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 04.11.1999 |
Registreeritud | 04.11.1999 |
X-koordinaat | 543149.02 |
Y-koordinaat | 6589383.70 |
Mälestise vana number | 795k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(7)
Paikvaatluse kuupäev: 10.11.21
Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialist, Eero Kangor
|
Märksõna(7)
Ehitised, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Ilmekas näide 19. sajandi historitsistlikust sakraalhoonest. |
Kirjeldus Historitsistlikus stiilis, viilkatuse ja laudisega kaetud fassaadiga rõhtpalkidest kirikuhoone. Hoone paikneb piki Ahtri tänava telge esifassaadiga Paadi tänava poole. Avad paiknevad sümmeetriliselt. Avatäited on puidust ja dekoratiivselt kaunistatud. Välisarhitektuuris on kesksel kohal piklik viilkatusega hoonemaht, mille lõpetab põhiplaanilt 5-tahuline apsiid. Kiriku lääneotsas kasvab katusest välja kõrge nelinurkse plaaniga kellatorn, mille lõpetab viilkatusest välja kasvava torniga kiiver, mille lõpus ristiga sibulkuppel. Kellatorn toetub neljale paekivipostile, mille vahel paekivist kaarsillused. Pikihoone lääneosaga ristub enne apsiidi risthoone. Nende ristumiskohal kasvab katusest välja nn. nelinurkse põhiplaaniga tambur, mille kohal kolmnurksete uugimotiividega kelpkatus ja selle keskosas ristiga sibulkuppel. Kiriku peasissepääs jääb kellatorni alla. Kõrvalsissepääs onAhtri tänaval ning teenistuslik sissepääs hoovi pool. Sissepääsude ette jäävad välistrepid on paekivist. Hoone välissinad on koguduseruumi ja altariosas puidust rõhtpalkseinad, mis on väljastpoolt vooderdatud profiillaudisega. Sisekandeseinad on samuti rõhtpalkseinad, mis ümbritsetud dekoratiivlaudadega. Saali lae kandekonstruktsiooni moodustavad võimsad kandetalad. Kirikuhoone asub Tallinna nn vana sadama piirkonnas Admiraliteedi basseini naabruses. Aja jooksul on tunduvalt vähenenud kiriku juurde kuuluva krundi suurus ja täielikult on muutunud tänavate võrk. |
Ajalugu Legendi järgi ehitati esimene kirikuhoone merre vajunud laeva põhjale millalgi 18. sajandi alguses, kuid kindlad teated kirikuhoone ja Siimeoni koguduse kohta pärinevad alles 18. sajandi keskpaigast. Vene mereväelastest koosnevat õigeuskliku kogudust mainitakse esmakordselt aastatel 1744-1745, kuid teenistusi peeti siis kiriku asemel kasarmus. Uue hoone ehitamisega alustati tõenäoliselt 1752. aasta paiku ja kiriku sisseõnnistamiseni jõuti 1755. aastal. Valminud hoone väljanägemise kohta kirjeldused puuduvad. 1870. aastal ehitati algne Siimeoni kirik arhitekt Merkulovi projekti järgi ümber. 1871. aastal valmis kiriku uus ikonostaas, mille autoriks oli kunstnik Mursanov. 19. sajandi viimastel aastakümnenditel tehti kirikus veel mitmeid remonttöid ja ümberehitusi. 1883. aastal valmis kiriku kõrval asuv kahekorruseline kivist elumaja. 1892. aastal ehitati kinnistule veel väike puust abihoone. 1899. aastal ehitati kõrgemaks kellatorn ja lisati rõdu. Endine Vene mereväe kogudus tegutses kirikus kuni 1919. aastani. Seejärel tegutses kirikus eesti õigeusu kogudus. Siimeoni kiriku ehk Püha Siimeoni ja Anna kiriku kogudus suleti 1963. aastal. Kellatorn ja tabuuri torn lammutati, ikonostaas ja muu sakraalatribuutika viidi osaliselt Nevski katedraali, osaliselt läks kaduma. Pärast koguduse sulgemist 1963. aastal seisis pühakoda mõned aastad kasutuseta. 1970. aastatel hakati hoonet kasutama spordisaalina. Eelnenud ümberehitustööde käigus lammutati lõplikult kellatorn, eraldati vaheseintega pearuumist ja lõunalööv ning eemaldati fassaadidelt ristid. 1987. aastast alates oli kirikuhoone nelipühakoguduse Immaanuel käsutuses. 2002. aastal tagastati kirik õigusjärgsele Siimeoni kogudusele. Tänaseks on kirik põhjalikult renoveeritud, restaureerimis- ja taastamistööd toimusid aastatel 2000-2004. 2008. aastast lisati altariruumile Dolores Hoffmanni poolt kujundatud vitraažaknad. Kiriku tamburi seintel olemas olnud tahvliväljadele kinnitati 2009.-2010. aastatel ikoonimaalija Alkis Kepolase projekti järgi teostatud ikoonid. 2012. aastal jõudis lõpule kiriku piirdeaia taastamine. |
Arhiivimaterjalid TKVA-s Arhiivimaterjalid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna arhiivis |
Allikad Pantelejev, A. (1988). Püha Siimeoni ja Anna apostliku õigeusu kiriku lühike ajalooline ülevaade. ERA. T-76.1.12500 [www] |
Meedia "Siimeoni kirik sai viimaks kella tagasi", artikkel, 09.05.2002, Eesti Päevaleht |