Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pakktee
Mälestise registri number 9216
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 21.11.1997
Registreeritud 21.11.1997
X-koordinaat 632294.12
Y-koordinaat 6527170.56
Mälestise vana number 577
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 25.11.21

Menetleja: Arheoloogianõunik, Anu Lillak

Märksõna(1)

Arheoloogia, Muistsed teed, Pakktee.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 20.02.2011.

Ajalugu


Topograafiline kirjeldus:
Kärde küla, Tooma metsavahikohast 300-600 m põhja pool, kulgeb Rebassaarest alates põhjaloode-lõunakagu suunas üle Jõgeva-Aravete maantee metsa.
Kirjeldus S.Udami Arheoloogilise jälgimise aruandest (2017):
Kärde ja Tooma küla piiril asuva pakktee avastasid teetöölised 1959. aastal teetööde käigus. Tee on kulgenud madalas kohas, Rebassaarest alates põhjaloode-lõunakagu suunas üle Tartu-Jõgeva-Aravete maantee.

Sisestatud: 02.12.2021.

Üldinfo


Maismaateed on algselt olnud looduslikud rajad, millel parandati vaid raskemini läbitavaid kohti. Vanimad säilinud inimkätega rajatud teed on okstest, hagudest või palkidest rajatud teed ehk soosillad, mida nimetatakse ka pakkteedeks. Suuremaid vahemaid läbiti muinasajal talviti: üle soode, rabade ja veekogude kulgenud otseteed võimaldasid liikuda kohtades, mis olid suviti läbipääsmatud. Taliteed olid eriti tähtsad suuremate kaubavedude jaoks nii sisemaa- kui kaugliikluses. Veel enne vankriga läbitavate rööbasteede teket ääristasid jõgede-ojade kaldaid ja kõrgemaid mäeseljandikke ratsarajad. Maismaal liikudes ületati jõgesid koolmekohtades; hiljem hakati rajama alalisi sildu. Olulisemaid maismaateid hakati Eestis tõsisemalt korrastama alles 17. sajandil, mil loodi reisijate teenindamiseks postijaamade võrgustik.
Veeteed olid tõenäoliselt siiski kõige kiiremad liikumisteed – kiviajast alates on paatide ja laevadega mööda jõgesid ja merd sõidetud. Paate veeti ühest veekogust teise mööda lohisteed.
Vee- ja maismaateede sõlmpunktides – eriaegsetes randumiskohtades ning sadamates on säilinud nii maale kui ka vette tehtud rajatiste jäänuseid. Meri on aastasadade jooksul maismaa ees taandunud: randumiskohad ja sadamad on tänapäeval eristatavad muistsel rannajoonel, mis asub kaugel sisemaal.

Sisestatud: 15.12.2014.