9220 Ohvriallikas Hõbeallikas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Ohvriallikas Hõbeallikas |
---|---|
Mälestise registri number | 9220 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik |
Arvel | 21.11.1997 |
Registreeritud | 21.11.1997 |
X-koordinaat | 635492.78 |
Y-koordinaat | 6521042.36 |
Mälestise vana number | 576 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 22.04.21
Menetleja: Jõgevamaa nõunik, Ville Tamm
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Rahvapärimusteade. Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht allika vahetus ümbruses. |
Kirjeldus Allikanõgu on ligikaudu 60 cm sügav, kraavipoolsest otsast ca 35 cm. Kogu nõgu on rohtu kasvanud ja sammaldunud. Allikalohus vett ei ole. Allika ümbruses on mätlikku maa (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Ohvriallikas asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Laiuse kihelkonnas. Ohvriallikas paikneb Paduvere küla juures asuval madalal soisel alal, mida on aegade jooksul kuivendatud. |
Ajalugu Allika kasutamise kohta on rahvapärimuslikke andmeid 19. sajandist, kuid tõenäoliselt ulatub allika kasutamise traditsioon tagasi muinasaega. Allikas on tuttav juba möödunud sajandil J. Jungile. Lähemalt kirjeldab allikat H. Moora oma Laiuse kihelkonna muinasteadlikus kirjelduses, lk 56, mis on koostatud 1924. aastal (käsikiri Ajaloo Instituudis ). Tema järgi on allikas 2 m läbimõõduga mäda koht, kust vett voolanud vaid suurema vee ajal. Vesi tundunud olema lubjakas, millest kaldad muutunud kõvaks. Siis kasutati allika ümbrust küll juba karjamaana ja loomad olid allika kaldad pehmeks sõtkunud. H. Moora poolt kogutud teadete järgi olla selle allika vett kasutatud haiguste arstimiseks ja ̎vanasti ̎ viidud allikale ka hõberaha ohvriks. 1960. aastail ümbruskonnas maaparandustööde käigus kadus allikast ära lahtine vesi. Muistisele on passi koostatud arheoloog V. Lõugas 1973. a oktoobris (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Kaitsevööndi ulatus Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. |
Üldinfo Olulised looduslikud pühapaigad on Eestis olnud veekogud, peamiselt allikad, aga ka näiteks püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms |