Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kääbas"
Mälestise registri number 9450
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.11.1997
Registreeritud 25.11.1997
Mälestise vana number 597
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 06.09.06

Inspektor: Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor, Helju Sihver

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 06.02.2014.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on veidi pikliku ida-lääne suunalise sööditükiga, mille läänepoolne ots näib teravana ja idapoolne serv kumerana. Sööditüki mõõtmed ida-lääne suunas 25 m, põhja-lõuna 15 m. Sööditüki põhjaserval kulgeb väikese kõverusega peaaegu kogu ulatuses ligikaudu 4 m laiune kamardunud mullavall kõrgusega 1 m. Mullavalli idaosal, sööditüki kirdeserval on ca 2 m läbimõõduga lohk. Viimasest vahetult edelas on teine umbes 2 m läbimõõduga lohk sügavusega umbes 1 m. See lohk jääb juba mullavallist vahetult lõuna poole, kalme murukamaraga kaetud keskosale, mis on võrdlemisi madal (põllupinnast ca 20-30 cm kõrgem). Pealeveetud kivide ning sööditüki põhjaserval oleva mullavalli tõttu ei ole kalme enda mõõtmeid võimalik täpselt määrata (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 06.02.2014.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal, Torma kihelkonnas. Kivikalme asub Torma alevikus, Jõgeve-Mustvee teest (nr 36) põhja pool, avatud maastikul.

Sisestatud: 06.02.2014.

Mälestise ajalugu


Tegemist on arvatavasti kivikalmega, mille kasutusaeg langeb tõenäoliselt ajavahemikku I aastatuhat - II aastatuhande algus. Kalme kohta puuduvad andmed H. Moora 1921.a Torma kihelkonna kirjelduses (käsikiri Ajaloo Instituudis). Muistist on aga korduvalt mainitud Torma koduuurija K. Õunapuu kirjades (säilivad samas arhiivis). Mälestisele on koostanud passi 1975.a aprillis arheoloog K. Jaanits (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 06.02.2014.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (MukS § 25 lg 3).

Sisestatud: 30.11.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 06.02.2014.