Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi Hiiekivi
Mälestise registri number 9832
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
X-koordinaat 480600.88
Y-koordinaat 6498174.25
Mälestise vana number 30
Ava kaardil

Paikvaatlused(4)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 29.09.22

Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 06.03.2011.

Kirjeldus


Ohvrikivi on suurte mõõdetega rändrahn, mis on pidama jäänud madalale edelakirdesuunalisele moreenseljandikule. Kivi mõõdud on ligikaudu järgmised: läbimõõt 5-7 m, kõrgus 4 m. Kivi on püstloodis külgedega, vaid loode poolt astanguline. Kivil pole märgata mingeid graveeringuid ega märke.

Sisestatud: 05.07.2010.

Asukoha kirjeldus


Mälestis asub Hanila vallas Ridase külas, endise Jaagu-Mihkli talu maal (nüüd kü 19501:002:0132). Mälestise juurde suunab Risti-Virtsu maanteelt viit. Maanteelt on kivini umbes 300 meetrit. Kivi asub taluhoonetest ja endisest tuulikukohast lääne pool, viimasest 40 m kaugusel karjalauda juurde viiva tee paremas servas.

Sisestatud: 05.07.2010.

Ajalugu


Kivi on mainitud „hiiekivina“ juba J. Jungi koostatud „Muinasteadus eestlaste maalt“ III osas, 1910. a (lk 196, nr 45). Hiljem on ta registreeritud J. Tavasti koostatud Hanila kihelkonna muinasteduslikus kirjelduses 1931. a (lk 36).
Mälestis dateeritud II aastatuhandesse.

Sisestatud: 05.07.2010.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 07.01.2015.