10059 Kalmistu „Tiinamägi"
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kalmistu „Tiinamägi" |
---|---|
Mälestise registri number | 10059 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.12.1997 |
Registreeritud | 01.12.1997 |
X-koordinaat | 487483.59 |
Y-koordinaat | 6540645.50 |
Mälestise vana number | 79 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 27.03.20
Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.
|
Kirjeldused(7)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kalmistu ala kujutab endast omaaegse suhteliselt kõrge kruusaseljandiku jäänukit. Praeguseks on mägi suuremas osas kruusana ära veetud, alles on selle põhjapoolne osa kahe saarena. Väiksem maanteele lähem jäänuk on ovaalse põhiplaaniga, NS suunas 25 m pikk ja 10 m lai. Teine suurem jäänuk algab esimesest 5 m ida pool ja on OW suunas piklik, laiema idaosaga ja kitsa, keelesarnase lääneosaga. Tema maksimaalne pikkus on OW suunas 120 m laius, idaosas 36 m, lääneosas vaid 3-5 m. Laiema idaosa pikkus on OW suunas 50 m, kitsama osa pikkus 50-60 m. Pealt on need seljandiku säilinud osad võrdlemisi tasased, kaetud murukamaraga. Kohe kamarakihi all (5-10 cm sügavusel) algab hele kruus. |
Asukoha kirjeldus Muistis asub Haapsalu-Keila maanteest 200-320 m kaugusel ida pool. Selleni viib maanteelt kagusse suunduv omaaegne kruusa väljaveo tee. |
Ajalugu Muistise kohta leidub andmeid: |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil. |
Üldinfo Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). |
Üldinfo 27.02.2020 välja antud nõusolek raietöödeks mälestise kaitsevööndis tingimustega: |