Mälestise tunnus

Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu.

Kirjeldus

Muistis paikneb kõrgel rohumaal ja kujutab endast OW suunas 32 m pikkust, 14 m laiust ja 1,5 m kõrgust kamardunud küngast. Sellest tõuseb veel 1 m kõrgemale omal ajal kalme lõunaossa kaevatud siloaugu läänevall. Siloauk ise aeti aastaid tagasi täis. Kalme idaossa on kunagi kaevatud U-kujuline kaeve, haarade pikkus 9 ja 7 m ning laiuse ja sügavusega 1 m. Viimasest ida pool on veel 3 x 1,5 m suurune ja 0,5 m sügavune lohk. Muidu on kalmeala ovaalse põhiplaaniga, sellest sopistub lõuna suunas välja madalam, 0,5 m kõrgune osa. Kalmeala lõunaserva on lükatud mõned kuni 2 m läbimõõduga kivid. Seal kasvavad ka mõned toomingad ja muud lehtpuud. Muidu on kalme lähiümbrus lage, temast paarkümmend meetrit loode pool algab pargiala.

Asukoha kirjeldus

Muistis on avastatud Vello Lõugase poolt 1972. a. Kalmest leiti savinõukild ja põlenud luid.
Muistis on dateeritav I aastatuhande I poolde.

Asukoha kirjeldus

Asub Jõõdre küla territooriumil, Haapsalu Laiküla maanteest 185 m idas, Jõõdre küla tuumikusse viivast teest mõni meeter põhja pool, korterelamust jääb lääne poole.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.