Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Linnus „Kuningamägi"
Mälestise registri number 13486
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
X-koordinaat 683120.96
Y-koordinaat 6422260.38
Mälestise vana number 136-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 28.06.18

Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Mirja Ots

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kaitserajatised, Linnus.

Mälestise tunnus


1) Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
2) Maastikuliselt eristatav.

Sisestatud: 29.01.2007.

Kirjeldus


Kalevipoja säng tüüpi linnamägi Mõrgi külas 15-20 m kõrgusel seljakul. Linnuseõu on SO-NW suunas piklik, otstest kitsenev, pindala u 2000 m2, õhukese kultuurkihiga. Mõlemas otsas on mullast ja kruusast vall, milles on olnud puitkonstruktsioonid. SO-poolse, laululava ja tee ehitamisega osalt lõhutud valli välisjalamil on kraav; valli kõrgus siseküljelt 1,5 m, välisküljelt 4 m; välisjalamil on terrassitaoline 67 m laiune vöönd; valli ülaosas on tukke. Õue keskosas on ovaalne lame looduslik kühm. NW-vallis olevate tukkide vanuseks C14 meetodil on kalibreerituna 455-625a. pKr.

Sisestatud: 29.01.2007.

Asukoha kirjeldus


Linnamägi asub Lasva vallas, Mõrgi külakeskusest u 800 m kirdes 15-20 m kõrgusel seljakul.

Sisestatud: 29.01.2007.

Ajalugu


1980. aastal tegid linnusel arheoloogilisi uuringuid E. Tõnisson, S. Laul ja A. M. Rõuk.

Sisestatud: 29.01.2007.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 17.04.2007.

Üldinfo


Asulate kindlustamine sai Eestis alguse pronksiajal. Looduslikult hästi kaitstud kohad ümbritseti hilisemas mõistes väheste kindlustustega, arvatavasti lihtsa püsttaraga. Alles rauaaja algul hakati lisaks rajama madalaid muldvalle. Rauaaja jooksul ehitati avaasulate lähedusse võimsad kaitseehitised – linnused. Enamasti valiti linnuse asukohaks kõrgem mägi, neemik või muu paik, mille looduslikku kaitsevõimet tugevdati: kaevati nõlvad järsemaks, rajati kaitsekraavid, kuhjatud vallidele püstitati puidust kaitserajatised. Kindlaid printsiipe järgides tehti linnuse sissepääsud, kujundati õu (majad, kaev), arvatavasti oli mõeldud ka jäätmemajandusele ning mõnel pool vajalikele kuivendussüsteemidele. Osa linnuseid peetakse kogukonna poolt rajatuteks, teiste puhul aga arvatakse, et neil oli kindel omanik, ülik. Valdav osa linnuseid on Eestis kasutusel olnud esimese aastatuhande teisest poolest kuni muinasaja lõpuni. Mitmed suured linnused rajati aga alles hilise rauaaja lõpul ning olid kindlustena kasutusel muistse vabadusvõitluse ajal ning veidi hiljemgi. Kesk- ja uusajal on linnuseid sageli kasutatud küla kogunemiskohana, jaanipeoplatsiks jne. Nende nimi on rahvasuus alles hoitud. Linnused on meie muinasaja kõige suuremad ja enamasti väga hästi hoitud mälestusmärgid.

Sisestatud: 23.03.2015.