Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas "Kääbaspalu kääbas"
Mälestise registri number 13615
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
X-koordinaat 685301.03
Y-koordinaat 6387302.00
Mälestise vana number 38-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 03.06.11

Menetleja: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.11.2010.

Kirjeldus


Kääbas on ümmargune. Kääpa läbimõõt on 8,5 m ja kõrgus 1-1,2 m. Kääpa loode- ja põhjapoolsed küljed on kõrgemad ja järsemad kui kagu- ja lõunaküljed. Kääpa keskele on kaevatud lohk läbimõõduga 2,5 m sügavusega 0,5-0,7m, millega on rikutud kääpa esialgset kõrgust. Lohk on sammaldunud. Kraav kääpa ümber on jälgitav enamasti kogu ulatuses, kuid sügavam on see loode- ja põhjajalamil, kus kraavi laius ulatub ligi 2 meetrini. Kraavi ligikaudne sügavus on 0,5-0,6 m. Kääpa kagupoolsel jalamil on kraav vaevalt jälgitav. Kääpal, eriti nõlvadel kasvab tihe okasmets.

Sisestatud: 18.11.2010.

Asukoha kirjeldus


Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistu koosneb kolmest ovaalsest ja kahest ümmargusest kääpast, reg nr 13614-13618. Kääbaskalmistu asub Murati järvest põhja pool asuval kõrgemal seljakul, mis rahvasuus on tuntud „Kääbaspalo“ nime all. Seljak on kaetud okas- ja lehtpuudega. Seljakut ümbritseb madalam soine ala, kusjuures seljaku lõunapoolne osa on mõnevõrra kõrgem, põhjapoolne osa aga madalam. Kääbas reg nr 13615 asub kääpast reg nr 13614 ligikaudu viis meetrit edela pool.

Sisestatud: 17.11.2010.

Ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääpaid on mainitud J. Jungile saadetud kirjas, J. Jung, käsikiri, lk 85 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääbast Rogosi vallas Kuura palos on nimetanud ka A. Suik, Rõuge kihelkonna kirjelduses 1922. a, lk 60 (käsikiri Ajaloo Instituudis).

Sisestatud: 18.11.2010.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 22.03.2015.