Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Illuka mõisa park, 19.saj.
Mälestise registri number 13854
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 13.01.1998
Registreeritud 13.01.1998
X-koordinaat 699236.16
Y-koordinaat 6571555.80
Mälestise vana number -
Ava kaardil
Illuka mõisa park, 19.saj. Foto: Kalle Merilai 02.089.2013.a. Illuka mõisa park, 19.saj. Parki on paigaldatud puuskulptuure Foto: Kalle Merilai 02.089.2013.a. Illuka mõisa park, 19.saj. Foto: Kalle Merilai 29.10.2018.a. Illuka mõisa park, 19.saj. Foto: Kalle Merilai 29.10.2018.a. Illuka mõisa park, 19.saj. Foto: Kalle Merilai 12.11.2020.a. Illuka mõisa park, 19.saj. Foto: Kalle Merilai 12.11.2020.a.
Galerii(7)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 13.11.1997 määrus nr. 73, (RTL 1997, 214, 1130) Kuupäev: 13.11.1997
"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) Kuupäev: 05.01.2007

Paikvaatlused(8)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 12.11.20

Menetleja: Ida- Virumaa nõunik, Kalle Merilai

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Vabakujundusliku pargitüübi tüüpiline näide mõisaansamblis.

Sisestatud: 04.04.2003.

Kirjeldus


Pargiplaneering on vabakujuline, keskmise suurusega 7,13 hektarit. Esineb nii regulaarseid elemente (vahtraallee) kui vabakujunduslikke alasid. Härrastemaja esiväljak on algselt olnud poolkaarekujuline, millest annab tunnistust kaarjalt istutatud tammerida. Esiväljaku dominantseteks puudeks on siberi lehised ja alpi seedermänd. Park on kujundatud pargilagendike ning tihedamate puudegruppide istutusega. Pargi rajamisel kasutati peamiselt kodumaiseid puuliike – vaher, tamm, saar, pärn, kuusk, millest osad säilinud on oma dimensioonidelt pargi kõige suuremad. Peahoone ees on kujundatud lipuväljak. Hoone taga asus puuviljaaed, kuhu on ehitatud spordihoone. Pargi teedest on taastatud peahoone treppi viiv asfaltkattega sõidutee, pargi jalutusteed on hävinud, praegu on läbi pargi tallatud jalgrajad. Pargi servaalad on kujundatud tihedama puude reaga. Parki on rajatud spordiplatsid.
Dendroloogia. Pargis kasvab kokku 36 erinevat liiki ja vormi puittaimi. Pargis kasvavad põhiliselt kodumaised puud - kuusk, vaher, pärn, kask, tamm ja saar. Aksenditena siberi lehis, siberi nulg, alpi seedermänd ja mandžuuria pähklipuu. Põõsasrindes esineb peamiselt sirel, harilik ebajasmiin, suur läätspuu, taraenelaas ning pihlenelas. (pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 04.04.2003.

Ajalugu


Rajatud 19. saj. lõpul.

Sisestatud: 04.04.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi ulatus on fikseeritud plaanil.

Sisestatud: 09.08.2005.