- Mälestised
- Erialane pädevus
- MKA arhiiv
-
Fotokogu
- Fotokogu info
- Ajaloomälestis (1551)
- Arheoloogiamälestis (3184)
- Ehitismälestis (4297)
- Kunstimälestis (1779)
- Muinsuskaitseala (29)
- Ilma mälestise tüübita (5864)
- Ajaloo fotokogu (1271)
- Arhitektuuri fotokogu (663)
- Arheoloogia fotokogu (3163)
- Jaan Vali fotokogu (4272)
- Kunsti fotokogu (2289)
- Kärdla linna fotod Dan Lukase kogust (11)
- Veljo Ranniku fotokogu (5035)
- Vrakiregister
- Välised registrid
- XX sajandi arhitektuur
- Maaehituspärandi andmekogu
- Matmispaikade register
- Muistised ja pärimuspaigad
- Militaarpärand
- Statistika
- Otsinguvahendi load
- Sukeldumisload
- Järelevalve
- Toetused
- Avaandmed
- Tööd mälestisel
14543 Rõika peeglivabriku veski tamm, 20.saj. I pool
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Rõika peeglivabriku veski tamm, 20.saj. I pool |
|---|---|
| Mälestise registri number | 14543 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Mälestise liik | ehitismälestis |
| Arvel | 17.02.1998 |
| Registreeritud | 17.02.1998 |
| X-koordinaat | 619679.00 |
| Y-koordinaat | 6484898.99 |
| Mälestise vana number | - |
| Ava kaardil | |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(6)
Paikvaatluse kuupäev: 23.10.18
Menetleja: Viljandimaa nõunik, Anne Kivi
|
Märksõna(8)
|
Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Rajatis, Ehitiste liigid, Rajatis, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(4)
|
Mälestise tunnus Riikliku tähtsusega ajaloolise klaasitööstuse kompleksi ehitis |
|
Kirjeldus Endise vesiveski tammist on nähtavalt säilinud maakividest ja tellistest laotud osa, mille külge kinnitusid ülestõstetavad tammiväravad. Väravapostid on kaetud tsementkrohviga ning nendes on metall-latid, mille külge omakorda kinnitusid tammiväravad, mis ei ole säilinud. Tammi kunagine ülejäänud kehand, mis koosnes tõenäoliselt mullast ja kividest, on ümbritseva maastiku ja jõekaldaga ühte sulanud ning ei ole visuaalselt jälgitav. |
|
Ajalugu Vana-Põltsamaa mõisa omanik Johann Woldemar von Lauw (surn. 1786) rajas 18. sajandi keskel Võisiku mõisa maadele Rõika metsavahikoha lähedale väikese klaasiahju, kus alustati tootmisega 1764. aastal. 1792. aastal moodustasid Peterburi ärimees Carl Philip Amelung, Võisiku mõisnik Georg von Bock ning Riia raehärra E. Rautenfeld koos von Berendsiga aktsiaseltsi Amelung & Co, mis alustas 1794. aastal ehitama Põltsamaa mõisnikust maha jäänud maadele Meleski ja Rõika vabrikuid, millest aastatel 1792-96 kujunes välja Eestimaa suurim tööstusettevõte Rõika-Meleski klaasi- ja peeglivabrik (Spiegelfabrik Catharina-Lisette undter Woiseck). 1830.-40. aastatel rakendati tehases tööle uued lihvimis- ja poleerimismasinad, ehitati uued kilomeetripikkused tammid ning laiendati-süvendati jõesängi. Klaasivabrik rekonstrueeriti aastatel 1864-66. Amelingidele kuulus vabrik 1901. aastani, seejärel müüdi majanduskriisi mõjude käes vaevlev ettevõte Peterburi ärimehele W. Tubienile. Venemaa turu äralangemise järel seiskus vabrik 1916. aastal täielikult. 1920. aastatel võtsid ettevõtte üle eesti põllumehed, kes panid Rõika peeglivabriku asemel käima jahu-, villa- ja metsatööstuse. Nõukogude ajal ettevõte natsionaliseeriti. Rõika veski tamm on tõenäoliselt rajatud mitmes etapis, kõige hilisemad lisandused 20. sajandi alguses ja 1920. aastatel. Nõukogude ajal kohandati veski vee asemel töötama elektri jõul. Sellega seoses juhiti vesi Rõika veskist kõrvale, millest alates on veskitamm seisnud kasutuseta. Vilja jahvatamisele kohandatud veski tegutses kuni 2002. aastani. |
|
Kaitsevööndi ulatus Asub Rõika mälestiste ühises kaitsevööndis. Kaitsekohustuse teatisele lisatud asendiskeem |