14749 Pärsti mõisa peahoone, 19. saj

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pärsti mõisa peahoone, 19. saj
Mälestise registri number 14749
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 25.02.1998
Registreeritud 25.02.1998
X-koordinaat 589562.49
Y-koordinaat 6476745.42
Mälestise vana number k
Ava kaardil
uus otsauks Autor M.Kahk Kuupäev 24.03.2008 Pärsti mõisa peahoone eestvaade Autor Anne Kivi Kuupäev 02.06.2008 Pärsti mõisa peahoonele vaade teelt Foto Anne Kivi 11.02.2013 Pärsti mõisa peahoone, eestvaade. Foto Anne Kivi 07.12.2015
Galerii(9)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 15.12.1997 määrus nr. 79, (RTL 1998, 40/41, 191) Kuupäev: 15.12.1997
"Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967) Kuupäev: 21.06.2006

Paikvaatlused(17)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 09.10.23

Menetleja: Viljandimaa nõunik, Monika Vestman

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Viljandimaa historitsistliku dekooririkka puithärrastemaja näide.

Sisestatud: 12.02.2004.

Kirjeldus


Historitsitlikus stiilis ühekordsele puidust, osaliselt võlvitud sokkelkorrusega hoonele, liitub paremal tiival kahekordne hooneosa. Hoonel on plekk viilkatus. Seinad on kaetud rõhtlaudvooderdisega. Fassaade ilmestavad akende raamistus, nurgarustika, räästa puitpits jms.ning on kujundatud historitsismile omases laadis.

Sisestatud: 12.02.2004.

Ajalugu


Pärstis oli mõis olemas juba enne Liivi sõda, mainitult kõige varem Perschmoise´na
16. sajandi lõpul oli valdus Kurzide käes. 1601 aastal läkse see Scwartzidele ja 1622 aasta suvel Rootsi kuninga kingitusena vendadele Engelhardtidele. Engelhardtide kätte jäi mõis kuni 1783 aastani seejärel 1850 aastani kuulus mõis Belowide suguvõsale. Seejärel kaheksa aastat Gunderstruppidele ja edasi Strykidele. Mõisa viimased omanikud enne konfiskeerimist olid de Colongue´d.
Mõisa häärber on ehitatud 1872. aastal vana Friedrich von Stryki ajal, hävinud härrastemaja kohale. Mõis kaotati 1918. aastal. 1920 koliti Pärsti külakool peahoonesse ja asub seal tänini. Praegu asuvad hoones Pärsti Põhikool ja lasteaed.

Sisestatud: 12.02.2004.

Ajalugu


Suur osa praeguseni säilinud hooneid on püstitatud Friedrich von Stryki ajal. Mõisa häärber on ehitatud 1872. aastal vana, hävinud härrastemaja kohale. Et Friedrich von Strykil lapsi ei olnud, andis ta Pärsti 1898. aastal oma abikaasa (Jenny, sünd Clapier de Colongue) vennale. Tolle pere pea oli Peter Alexander Clapier de Colongue.
Mõisa viimane omanik Peter Georg von Colongues lasi oma Viljandi linnas asuvast majast telefoni mõisa tuua. See sai Eestis esimeseks maapiirkonnas asuvaks telefoniks.
Mõis kaotati 1918. aastal. Mõisamaad jaotati Vabadussõja veteranide ja mõisatööliste vahel. Mitmed mõisaansambli hooned jagati asunikele, osa hooneid lammutati ja veeti laiali.
(Allikas: Ants Hein "Viljandimaa mõisad")

Sisestatud: 02.08.2010.